Lugeja kirjutab: soovist mehele meeldida avastasin oma isikliku stiili

Foto: SCANPIX

Postimehe ja Moekuulutaja lugejamängust võtab osa lugeja, kes tundis, et peaks end mehe pärast rohkem sättima ja leidis tänu sellele, mis talle endale meeldib.

Praegu ei ole ma enam see naine, kes tookord, kui ma lasin teiste arvamusel end mõjutada. Tookord olin ma selline poisilikum tüdruk, kes ei teadnud veel, kuidas end naiselikult riietada ega kuidas teha meiki, mis hõlmaks midagi rohkemat kui ripsmetušš ja puuder. Minu lemmikuteks rõivaesemeteks olid teksad, T-särk ja dressikas. Ma ei paistnud nende riietega silma, need olid mugavad ja nii mulle sobis. Kuni minu ellu ilmus esimene tõsine kallim. 

Ma käisin samamoodi riides nagu ennegi, aga mingi hetk hakkasin tundma survet, et ma ei meeldi talle sellisena, et ma ei avalda erilist muljet. Seega ma muutsin oma garderoobi, loobusin dressikatest ja t-särkidest ja otsustasin millegi naiselikuma kasuks. Ostsin oma esimesed nahktagid ja retuusid, veidi pidulikumad pluusid ja seelikud, kleidid, kontsaga saapad.  Ma värvisin oma juuksed punaseks ja hakkasin neid ka sirgendama. Ühesõnaga tegin täieliku stiilimuutuse. See meeldis mu tollasele kallimale väga, ta ütles, et asi hakkas lõpuks ometi arenema. Selle stiilimuutuse tegin kindlasti sellepärast, et tahtsin kallimale välimusega meele järele olla, et mitte tema välimusele alla jääda. Kuna tema kandis pintsakuid ja viisakaid pükse, korralike särke ja kingi. 

Ma jäin sellele naiselikule stiilile kindlaks ja ma ei ole seda seni muutnud. Avastasin ajapikku, et just see olengi mina ja just selline pean ma välja nägema. Alates sellest äratundmise momendist ei ole ma lasknud kellelgi dikteerida, mida kanda või mida mitte, isegi kui tegu oleks minu kallimaga. Ma kannan kleite, pliiatsseelikuid, nahktagisid, kitsaid teksasid, igasuguseid pluuse ja kampsuneid, kõrge kontsaga saapaid ja ka lihtsalt tenniseid, mantleid ning kombineerin oma riietust sobivate ehetega. Mulle meeldib ka kanda selliseid saapaid, mida kõik ei kannaks, olla veidi teistsugune, erineda. Mind ei huvita teiste arvamus minu riietusest, sest ma võin kanda mida ise heaks arvan.

Praegune kallim on igati rahul minu stiiliga ega ole kordagi midagi maininud, et peaksin midagi muutma. Kuigi meie stiil on kohati täiesti erinev. Talle meeldib militaarstiil, kohati karm välimus, aga ka mul ei ole selle vastu midagi, sest ma ei leia, et peaks muutma oma stiili lihtsalt selle pärast, et kellelegi meele järele olla. Kunagi ma muutsin seda teise inimese pärast, aga selle protsessi käigus avastasin oma õige stiili. Praegune kallim kiidab alati mu riietust ja teda ei huvita mu kohati hullumeelsed saapad või stiil, vaid talle pigem meeldib just uhkustada minuga teiste ees. 

Lõppkokkuvõttes võin öelda, et ma ei muudaks oma praegust välimust, isegi kui mu kallim seda paluks, sest ma olen just selline ja mulle meeldib just selline stiil, see on see, mis läheb kokku minu iseloomuga. Ja kui üleüldse tahetakse teist inimest igati muutma hakata, siis ei ole see inimene su jaoks juba algusest peale õige. Õige kallim lepib sinuga just sellisena nagu sa oled, hoolimata sellest, mida sa kannad, sest just sellisesse naisesse ta ju armus. Oleks vale  seda täielikult muuta.