Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Lugejate moeäpardused: kortsus pluusiga tähtsale esinemisele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Ingrid Dreyersdorff
Copy
Foto: PantherMedia / Scanpix

Tallinn Fashion Weeki lugejamängu raames kirjutas meile oma moefopaadest naine, kellel juhtus tähtsal päeval väike õnnetus, aga kõik lahenes oodatust paremini. Piletiloosis osalemiseks kirjuta meile, milliseid moeäpardusi on sinuga juhtunud. Ükskõik, kas sul rebenes seelik või sukkpüksid, anna meile teada – mida lõbusam, seda parem.

Kord oli nii, et mu oli vaja oma projekti ühte Eesti tähtsasse firmasse tutvustama minna. Nii nagu naiste puhul ikka on mul kapp riideid täis, aga selga pole midagi panna. Hommikul tõstsin kapist välja kaks pluusi, mille hindasin sündmuse tarbeks kõige sobilikumaks.

Esmalt panin selga oma musta pluusi, millel olid punased ja valged täpid ning krael punane ääris. Küsisin elukaaslaselt, et mis ta arvab. «Must, kogu aeg must! Ega sa matustele ei lähe, pane midagi rõõmsamat! Kui mina õppisin, öeldi kogu aeg, et kanna rõõmsamaid värve, sest nii jääd inimestele meelde,“ ütles elukaaslane.

Mossitasin ja mõtlesin, mida ma siis selga peaksin panema? Kusagilt olin lugenud et, kui sa ei tunne inimesi, kellele esined, siis on must värv kindla peale minek, sest see toetab enesekindlust. Ohkasin. Kellel on siis õigus? Kas olla meeldejääv või enesekindel? Kas ei võiks olla 2 in 1?

Aga teine pluus? See oli helekollane romantilise stiiliga pluus, millel oli ülaosas ja varrukate allääres veidike pitsi. Pluus oli üsna pikk ja pidin seda seetõttu pükste sees kandma. Triikisin pluusi ära, panin selga ja küsisin elukaaslaselt, et kas nüüd sobib? «No, kohe palju parem,» oli ta rahul.

Nüüd oli vaja esinema minna. Jõudsin peale kahte ja poolt tundi bussis istumist firmasse. Jooksin ajahädas kiirelt tualetti enda välimust üle vaatama. Juuksed olid tuulise ilma tõttu puha turris. Aga … pluus? See oli täiesti kortsus! Oleksin pidanud ikka esimese pluusi juurde jääma, mõtlesin nördinult, aga teha polnud midagi. Tõmbasin kopsud õhku täis ja hingasin sügavalt välja. Esinema!

Piinlik oli seista tähtsate inimeste ees, kes kõik olid ilusti viksilt riides ja nägid oma snooblikes ülikondades ülihead välja. Nende ees arglik mina, kes oma silmnähtavalt lohakalt kortsus pluusiga neile oma projekti tutvustab. Jube! Aga uskuge või mitte minu elukaaslase soovitusest oli abi. Helekollase värvilise pluusi mõjul minu projekt kinnitati ja sain ka palju uusi koostööpakkumisi! Aitäh, sulle, kallis!

Loos kestab 16.oktoobrini (kaasa arvatud) ning kirju ootame aadressil naine@postimees.ee. Kõikide vastanute vahel kuulutatakse 17.oktoobril välja võitjad, kellega võetakse ühendust. Piletid on välja pannud Tallinn Fashion Week.

***

Kliki bännerile ja vali oma lemmik disainer!

Tagasi üles