Sigrid Kõiv: head tüdrukud Forbesi edetabelisse ei jõua

Sigrid Kõiv. Foto: Sander Ilvest

Tegelikult ei peaks juhi sool mingit tähtsust olema. Seda, et juhtimisomadused oleksid soopõhised, pole keegi veenvalt tõestada suutnud. Siiski pole meil põhjust uue presidendi naisaspekti üleolekuga suhtuda – isegi Forbes koostab kõige mõjukamate naiste edetabelit.

Küll aga näitab Kersti Kaljulaidi presidendiks valimine, et klaaslagi Eesti ühiskonnas pole purunematust klaasist. Sellegipoolest on lätlased meist ikka ees, sest neil on olnud nii naispresident – Vaira Vike-Freiberga aastatel 1999–2007 – kui ka naispeaminister – Laimdota Straujuma aastatel 2014–2016.

Endiselt on aga vastuseta huvitav küsimus: kuhu jäid kõik sellised mehed, kes võinuks kahe kolmandiku riigikogu poolehoiu pälvida? Mõni kindlasti puikles ise vastu – aga kuidas see juhtus, et ikka kohe ühtegi ei leitud? Eriti kui arvestada, milline on sooline jaotus riigikogus või valitsuskabinetis – esimeses 26 naist ja teises kaks.