Lapsed, kes näppavad – ka pealtnäha süütu temp jätab jälje

Foto: Vida Press

Aeg-ajalt satub turvaettevõtte vahetusaruannetesse juhtumeid, kus «peategelasteks» lapsed ja noorukid – kes näppab lihtsalt ühe kustukummi, kes kaalub kommi «valesti» ja kes sodib bussipeatuse seina täis. Mis aga neist edasi saab? Alaealist ju vastutusele võtta ei saa. Selliste pealtnäha süütute tempude kurbadest tagajärgedest kirjutab turvafirma G4S portaalis «Julged hoolida?» Esme Kassak.

Tõepoolest, kui teo toimepanija on  alla 14-aastane, siis  tema suhtes ei saa algatada väärteo- või kriminaalmenetlust, kuid iga tegu jätab jälje ning sõltuvalt rikkumise raskusastmest ja nende sagedusest ootavad ees erinevad mõjutusvahendid. Lõuna prefektuuri noorsoopolitseinik Triinu Kabel tõdeb, et väga noorte laste ja väikeste rikkumiste puhul ei juhtugi kohe midagi, kuid kindlasti teavitatakse teost vanemaid ja vesteldakse lapse ja vanematega. Oluline on siiski teada, et iga tegu, mille puhul on politsei kohale kutsutud, jätab jälje ning korduvate tegude puhul ootab  juba ees  alaealiste  komisjon.

* 27.05.16 kell 17.45 avasid kolm neiut 13 Coca-Cola pudeli korgid ja lahkusid poest. Hiljem tulid kaks neist poodi tagasi ja turvatöötajal õnnestus nad kinni pidada. Kohapeale kutsutud politsei ja kinnipeetud neiud üle antud. Kliendile tekitati kahju 11.05 euro väärtuses.

* 17.07.16 kell 18.37 sai G4S sissetungihäire. Viis noorukit olid lõhkunud tühjalt seisva koolimaja akna ja sisse roninud. Noorukid peeti kinni, politsei pani andmed kirja ja teavitas noorukite vanemaid, kuna tegemist oli alaealistega. Kohale saadeti töömees akent parandama.

«Need lapsed, kes meile satuvad, peavad üldjuhul ise vaatama, mida oma vaba ajaga teevad ja kus selle veedavad. Nende vanemad tihtipeale ei tea, mida ja kus nad teevad, vabakasvatus on liiga vaba.» –Noorsoopolitseinik Triinu Kabel

* 04.10.16 kell 16.24 pidas G4Si patrull kinni alaealise tüdruku, kes varastas komme 7.41 euro väärtuses. Tüdruk anti üle politseile.

Õiguskuulekus vajab arendamist

Algklasside lapsed ei anna  tihtipeale endale veel aru teo tõsidusest ja seepärast on väga oluline teha selgitustööd, et nad hakkaksid mõistma võimalikke tagajärgi. «Me teavitame alati rikkumisest vanemaid ning sõltuvalt  teo raskusastmest ja võimalustest viiakse laps kohe noorsoopolitseiniku juurde, kes temaga vestleb. Kui eraldi jaoskonda minekut ka ei järgne ega vanemaid järele kutsuta, siis vanemaid teavitame kindlasti,» räägib Kabel. Vahelejäämine mõjub paraja ehmatusena ning paremal juhul sellega rikkumised piirduvad.

Lapse õiguskuulekus saab alguse keskkonnast, kus ta kasvab. Lapsele tuleb varakult rääkida, mida tähendab teistelt asjade ja raha laenamine või enda kätte unustamine. Esimesed näited võivad ulatuda juba lasteaeda, kust mudilane toob pahaaimamatult mõne teisele lapsele või lasteaiale kuuluva eseme koju lihtsalt sellepärast, et talle see meeldib või tema meelest ta leidis selle.

Kui laps soovib endale saada mõnd asja, peaks ta oma soovi arutama ema-isaga, mitte nende teadmata laenama või, veel hullem, näppama kellegi tagant. Selliste tegude tagajärgede tõsidus tuleb lapsele aegsasti selgeks teha. «Oluline on teada ja lapsele selgitada, et võõra asja endale jätmine on omastamine ning selline tegevus on keelatud ja karistatav,» kirjutatakse «Ohutusraamatus koolilapse vanematele». Ja kui leitud asja omanikku pole võimalik välja selgitada, tuleb see toimetada lasteaeda, kooli või politseisse.

Väga suure ennetustöö saavadki teha ära lapsevanemad ise, hoides lapse tegevustel silma peal, tundes huvi tema päeva vastu ja rääkides erinevaid olulisi teemasid lahti. Samuti tuleb lapsele seada selgeid piire, soovitab noorsoopolitseinik. «Lastel on vähe piire. Anda lapsele vabadust ja olla hea, et suhet hoida, tuleb kindlasti heast südamest, kuid see ei tööta üldjuhul nii. Sa ei peagi lapsele sõber olema, usaldus peab olema! Ka lapsed oskavad hinnata seda, kui on selged piirid, sest näevad, et neist hoolitakse. Kui lapse vastu huvi ei tunta, siis ta teebki, mis pähe tuleb.»

Huvialad hoiavad rikkumised ära

Triinu Kabeli sõnul jälgitakse iga juhtumit tervikuna: milline on konkreetne tegu, milline on lapse taust ja keskkond ning kas tegemist on korduvate rikkumistega. «Vestlus annab võimalikest põhjustest suurema pildi ning vajadusel kaasame kohe lastekaitsetöötaja ning piirkondliku sotsiaaltöötaja. Kui sellest hoolimata teod korduvad, läheb kogu info alaealiste komisjoni ja lõpuks võib noort inimest oodata erikooli suunamine.»

Päris palju tegusid taandub sellele, et noored ei oska või neil pole võimalust oma vaba aega mõistlikult sisustada. «Meie juurde hobidega lapsi üldiselt ei satu. Mõningad erandid muidugi on, kui noor on sattunud kampa, kuid need on pigem harvad juhud,» räägib Triinu Kabel.

Ka G4Si juhtumid kinnitavad, et kui pole huvitegevust, siis on noortega seotud rikkumisi rohkem. Suvel, kui vaheaeg on lisaks koolist ka trennidest ja huviringidest, kipuvad noored uitama mahajäetud hoonetes ja ka suveks seisma jäänud lasteaedades ja koolimajades, sodivad seal seinu, jätavad prahti maha ja lõhuvad aedu. Sarnaseid rikkumisi tuleb ette ka nädalavahetustel. Näiteks 1. oktoobril lõhkus ja lammutas kamp noori Keilas renoveeritava haigla territooriumil ja ruumides. Tunnistajate vihjete abil õnnestus patrulli turvatöötajatel kinni pidada üks 14-aastane noormees, kes anti ka politseile üle.

Ennetus kõige olulisem

Noorsoopolitseinik Triinu Kabel tõdeb, et kahjuks jõuab temani info tihtipeale alles siis, kui probleeme rohkem kui üks ning kasutada tuleb rangemaid mõjutusvahendeid. «Mida kiiremini saab nende noortega tegeleda, seda parem. Tihtipeale on liiga hilja, sest probleemi tõsidust eirates püütakse ise hakkama saada. Liiga palju tegusid antakse andeks ja käitumine ei muutu.»

Kuna rikkumiste põhjused on erinevad, on ka mõjutusvahendid erinevad. Näiteks Tartumaal hakkas ühes tanklas suvel vandaalitsema 11-aastane poiss, loopides asju ja rikkudes inventari. Sellise käitumise võis esile kutsuda käitumishäire, mis vajab hoopis teistsugust lähenemist. Põhjuse aitabki välja selgitada alaealiste komisjon, kes võib lapse suunata ka psühholoogi juurde või kogu pere pereteraapiasse, kuna ta vajab ravi. Nende noorte jaoks aga, kes ei hooli enam koolikohustusest, liialdavad alkoholiga ega ilmu koju, ongi parim lahendus erikool. «Tal on endal seal turvalisem,» märgib noorsoopolitseinik.

Võimalike probleemide süvenemist ja kriminaalsele teele jõudmist aitab ennetada ka hädas oleva või hooletusse jäetud lapse märkamine ja temast teada andmine lasteabitelefonil 116 111. Tihtipeale käib mitu probleemi koos. Lasteabitelefonilt võib lisaks abivajavast lapsest teadaandmisele saada sotsiaalset ja kriisinõustamist. Kuna lapsevanematel puuduvad sageli vajalikud teadmised ja oskused, kuidas mingis situatsioonis toimida, on võimalik ka kasvatusalaste küsimuste ja suhteprobleemide korral pöörduda lasteabitelefoni poole.