Kas sul on juba oma lillepood?

Foto: SCANPIX

Tunnen ühte keskealist naist. Mõned aastad tagasi ütles ta, et kui pensionile jääb, siis teeb oma lillepoe. Ta on väga tubli ja kohusetundlik naine, kes pärast mehest lahkuminekut kasvatas üksinda üles toreda tütre ja soetas pangalaenuga, mida on jäänud veel mitmed aastad maksta, oma kodu, kirjutab nõustaja Kaire Piirsalu.

Üsna tõenäoline on, et oma lillepood jääbki tal tegemata.

Muidu poleks sellest ju midagi, aga tema igapäevane töö riigiasutuses pakub talle väga vähe tõelist rõõmu ja midagi hingele. Palju on muudatusi, töökoormus on suur ning see kõik tekitab omajagu stressi, mis vahel mõjub ka tervisele. Süda teab, et kusagil on midagi paremat, aga tundub, et see jääb kättesaamatuks.

Kas sina oled jätnud oma «lillepoe» tegemata?

Ilmselt oled, kui tunned ennast alljärgnevast ära:

• Kui loed kellestki, kes võttis ette muudatuse oma tööelus ja räägib oma kogemustest ning sellest, kui palju rõõmsam ja toredam tema elu nüüd on, ning seda lugedes tunned sa hinges ebamäärast igatsust;
• Kui tabad ennast kusagil (kohvikus, galeriis, üritusel, raamatukogus vm) olles ja teiste tegemisi vaadates mõttelt, et mis neil viga, neil on nii tore töö/töökoht;
• Kui oled reede õhtuks nagu tühjaks pigistatud ja pool pühapäeva ei tunne enam vabast päevast rõõmu, sest homme on jälle esmaspäev.

Tihti hoiab meid vajalike muudatuste eest tagasi hirm, et äkki ei lähe paremaks, vaid veel halvemaks. Masu on selliseid hirme kõvasti süvendanud.

Tasub aga hoopis uskuda, et kuna meie hing igatseb teha seda, kus me saame oma andeid rakendada, ei saa selline töö mitte mingil juhul meie elu halvemaks muuta - vastupidi, see saab vaid meie ellu rohkem rõõmu tuua. Öeldakse, et meile makstakse kõige paremini selle eest, kes me tegelikult oleme.

Muutusi tehes tasuks kasutada nii südant kui mõistust. Piltlikult öeldes, kui inimesel on lauluanne, siis lisaks laulmisele on vaja vastavalt ühiskonna pakutavatele võimalustele ka seda annet näidata ja pakkuda.

Meie sisemise koostöö paremaks muutmiseks saab kasutada erinevaid harjutusi ja meditatsioone. Kui koostöö puudub, siis selle tagajärjeks on sisemine riid, kus hing ihkab midagi teha, aga mõistus räägib vastu, et see pole võimalik, sest...

Vahel on ka nii, et tahaksime küll midagi muud, aga täpselt ei tea, mida. See juhtub selle pärast, et meil on nii palju rolle, kiire elutempo ja kohustused, et meie sügavamate soovide hääl on selles müras liiga vaikseks jäänud.

Nii võib juhtuda, et kahtlemine ja ebamäärane rahulolematus kestavad aastaid. Sellisel juhul tuleks enda seest vastuste otsimisega intensiivselt tegelema hakata. Ütleb ju vanasõnagi, et kes otsib, see leiab.

Kui oma «lillepood» jääks tegemata, oleks maailm ja meie elu palju vaesem. Meis kõigis on olemas sisemine tarkus, kuidas oma andeid rakendada - seda tuleb vaid rohkem kuulama ja usaldama õppida!