Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Kui tahad tööstressi vähendada, kiida kolleege!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kathleen Pajumaa
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Kas sina pole tundnud näiteks, et igasuguse stressi korral on sul raskusi selgesti mõtlemise, teistega suhtlemise ja uute ideede genereerimisega? Ehk negatiivse emotsiooni poolt kaaperdatuna väheneb su võime keskenduda, loominguline olla ja saadud informatsiooni töödelda. Fakt on see, et enamik inimesi, olenevalt nende töökohast, kannatavad igapäevaselt mingit laadi stressi all. Tööandjana aga on vajalik see tase võimalikult madal hoida - muidu väheneb ju produktiivsus ja üleüldine rahulolu tööl. Kuidas seda aga teha?

Daniel Goleman toob oma raamatus «Sotsiaalne Intelligentsus» mitmeid näiteid, kinnitades, et positiivsuse kultiveerimine töötajates on parim viis tööstressi vähendamiseks, kirjutab Kathleen Kanervikko Motivaatoris

Järgnev katse näitabki, kui oluline on tegelikult positiivne emotsioon. Katses paluti juhil anda oma töötajatele kahel korral tagasisidet. Kõigepealt andis juht edasi negatiivse tagasiside, tehes seda rõõmsal ja sõbralikul häälel. Töötajad tundsid, et olenemata halvast tagasisidest, olid emotsioonid siiski head ja positiivsed. Teises katses rääkis juht oma töötajatele aga häid uudiseid, kasutades pigem kurjemat hääletooni. Taaskord olenemata uudise sisust, tundsid töötajad end koosolekult väljudes pigem negatiivselt meelestatuna. Katse võeti kokku väitega, et juhi emotsionaalne toon (ka hääletoon) on töötajate jaoks palju olulisem, kui reaalne tagasiside sisu.

Mida selle positiivse tooniga siis aga peale hakata? Kuna kriitika ja halva tagasiside väljendamine on teatud situatsioonides vältimatu, siis selleks, et negatiivne emotsioon kaua ei kestaks, tuleks töötajates võimalikult tihti ka positiivset emotsiooni kultiveerida. Mida juht selleks siis enda poolt teha saaks?

«Psühhosomaatilise Arstiteaduse» ajakirja veebruari väljaandes räägitakse uurimustööst, mille tulemused näitavad töötajate tunnustamise mõju stressiga võitlemisel. Tuleb nimelt välja, et positiivsed ja toetavad kommentaarid oma juhi ja meeskonnaliikmete poolt, on suurimad kasutegurid töörõõmu ja rahulolu loomisel. Lisaks näitab uurimustöö, et teiste tunnustamine on palju viljakandvam kui ise tunnustatud saamine. Nimelt kutsub teiste toetamine esile bioloogilisi muudatusi ajus, mis vähendavad otseselt negatiivsete emotsioonide ja stressi teket. Juhina on seega vajalik ka oma töötajad üksteist tunnustama ja toetama saada – selle ilmselgem viis on muidugi ise eeskuju näidata.

Uurimustöö kohaselt pakub teiste inimeste (loe: töökaaslaste) tunnustamine järgnevaid kasutegureid:

  • Teisi toetades ja tunnustades paraneb meie mentaalne tervis ja väheneb stressikoorma hulk meie õlul. Kuna mentaalne tervis ja emotsionaalne positiivsus on otseselt seotud ka füüsilise tervisega, võib öelda, et ka füüsiline tervis paraneb, tuues kaasa suurema rahulolutunde eluga ja sellest tulenevalt võib-olla ka pikema eluea.
  • Kuna tunnustamine on kahe-suunaline tee, siis teisi toetades, toetavad nad ühel hetkel ka sind. Ja kes ei tahaks töötada kriitilise ja mürgise töökeskkonna asemel hoopis vastutulelikus ja sõbralikus kontoris?
  • Teisi tunnustades ja motiveerivaid komplimente tehes, võtad sa fookuse ära iseenda stressilt ja muredelt. Seetõttu ongi altruismil terves maailmas nii elumuutev mõju. Keskendudes ja aidates teisi, väheneb su enesekesksus ja seeläbi ka tööalane stress.
Tagasi üles