/nginx/o/2016/10/05/5923749t1h59d1.jpg)
Kristina Viirpalu kuulub Eesti luksusmoe isikupärasemate talentide hulka. Ämblikuvõrguna peened kootud kleidid, fantaasiarikkad tikitud bodid ning temperamentne naiselikkus on märksõnad, mille kaudu tema loomingut tuntakse ja hinnatakse. Sel sügisel viis disainer oma kollektsiooni KV Couture Londoni moenädalale rahvusvahelise moepubliku ette.
Eesti moetaevas on pilvitu ja tähesärane – võimekaid loojaid on meil vaata et sama palju kui disainerirõivaste kandjaid. Enamik siinseid naisi on kaunid ning armastavad ilusaid hingega asju. Aga kõik see ei muuda tõsiasja, et meid on siin tillukesel maal lihtsalt nii vähe!
Kristina Viirpalu tuntus ei lõpe Eestimaa piiridega, tema loomingu kandjaid on nii Läänemere taga kui ka kaugemal. Tema loodud haldjakleidid on rahvusvahelises moepressis ehk enamgi kajastust saanud ning silma jäänud kui kohalikus. Ning olgugi tõsi, et disaineri fantaasialend saab alguse Eesti rahvakunstist, siinsetest meisterlikest käsitööoskustest ja sadu aastaid kasutatud motiividest, on tulemus lähtepakust väga erinev. Viirpalu oleks justkui vaba manitsustest, kammitsatest ja reeglitest, mis siin kandis üldisemalt on omased. Tema käekiri on pigem pulbitsev, kirglik ja lõunaeuroopalikult lopsakas kui põhjamaiselt jahe.
/nginx/o/2016/10/05/5923751t1h0a4a.jpg)
KV Couture’il on palju tulihingelisi kandjaid, imetlejaid ja fänne, kuid palju on ka neid, kellel on sellist säravat pillerkaari raske mõista, sest ühtegi normi või vormi see lihtsalt ei mahu. London on moemaailmas uute talentide avastamise kuulsusega linn. Seal kihiseb kultuuride ja maitsete paljusus, mitmekesisus ning üleküllus. Konkurents on meeletu. Kristina Viirpalu rabava energialaengu ja laitmatute meistrioskustega sobib selline keskkond ehk pareminigi kui Eesti mahemaitsekas moemaastik.
Londoni Sandersoni hotellis toodi enam kui viiesajapealise moepubliku ette ülevoolavast naiselikkusest pulbitsev kollektsioon. Madala profiiliga paljunäinud moesilmi pilkuma ei pane, nii oli Kristina Viirpalu julge nii värvis, fantaasias kui ka intriigis. Uduloorina keha kallistavad käsitsi tikitud bodid istutasid värviküllased õiemotiivid otsekui paljale nahale. Uljas stilistika modellide katmisega liialt vaeva ei näinud, ehkki kaunid bodid sobivad mis tahes kostüümi, seeliku või püksipaari elluäratamiseks, võivad kaunitari lahtipakkimisel välja ilmuda ka tripid, tutid ja tuli. Miks mitte panna ühte patta 1920ndate charleston ja selle olümpiasuve sambakarneval? Ei puudunud ka legendaarsed Haapsalu salli õhtutualetid. Mõistkem – mõlemad kuuluvad avaramas moevaates haruldasse alaliiki «Midagi enneolematut», mida moelaval pidevalt püütakse, kuid harva tabatakse.
Meile siin väikesel maal võivad põllulilled, maasikavälud ja väikesaarte puutumatus tunduda tavalised. Laias maailmas on need aarded. Samamoodi nagu põhivoolus kulutamata käekirjaga isikupärased moeloojad.