Miks mu silmad on valgustundlikud?

Foto: PantherMedia / Scanpix

Mis põhjustab valgustundlikkust?

«Valgustundlikkus ei ole haigus, vaid võimalik sümptom mitmele erinevale terviseprobleemile või organismi kaasasündinud omapärale,» selgitab KSA Silmakeskuse optometrist Liisi Toom.

• Esiteks võivad valgustundlikkust põhjustada liiga suured pupillid, mis lasevad silma rohkem valgust kui normaalse suurusega pupillid.  Samuti võivad olla põhjuseks võivad olla heledad silmad. Nimelt on inimese kehas melaniini pigment, mis annab nahale ja silmadele nende värvi. Peale selle neelab melaniin ka valgust, mistõttu melaniinivaesemad ehk heledad silmad võivad olla valgusele liiga tundlikud. Markantne näide siin on albinism, kus silmade vikerkestadel puudub täielikult pigment ja albiinodel on ilma päikese prillideta päikese käes viibimine talumatult raske.
• Teiseks valgustundlikkuse põhjuseks võivad olla erinevad silma põletikud või vigastused.  Näiteks sarvkesta põletik, peale keevituse vaatamist või ilma päikeseprillideta mäestikus viibimist, annavad end selliselt tunda, et taolistesse situatsioonidesse inimesed naljalt kogu oma elu vältel enam ei satu. Samas inimesel, kes on saanud suurtes doosides kiiritada, võivad silmad jäädagi väga valgustundlikuks kogu eluks.
• Kolmandaks võib valgustundlikkust põhjustada migreen, mille all kannatavad inimesed on tihti valgusele ja ka helile ülitundlikud.

Valgustundlikkust võib esineda ka järgmiste terviseprobleemide korral: kae, kilpnäärme alatalitlus, A ja B grupi vitamiinide puudus, kuiva silma sündroom, päikesepõletus silmas, glaukoom, täielik värvipimedus ja kontaktläätsedest saadud ärritus.

Ka erinevad närvisüsteemi muutvad ravimid võivad tekitada valgustundlikkust. Levinumateks on antibiootikumid tetratsükliin ja doksütsükliin, viiruste raviks mõeldud idoksuridiin, merehaiguse vastu aitav skopolamiin, diabeediravimid kloorpropamiid ja glüburiid ning mitmed teised.

Kuidas valgustundlikkust ravida?

«Parim viis valgustundlikkust ravida on selgitada välja, millise terviseprobleemi sümptomiga on tundlikkuse puhul tegemist,» ütleb optometrist Liisi Toom. «Kui põhjus on avastatud ja seda ravitakse, siis muutuvad ka silmad normaalseks ja valgustundlikkus kaob.»

Kui valgustundlikkust põhjustavad kaasasündinud erisused nagu suured pupillid või heledad silmad, on kõige mõistlikum kanda UV-kiirguse eest kaitsevaid päikeseprille ja võimalusel viibida vähese valgusega ruumides.

Valgustundlikkust tekitavate ravimite manustamise korral tasuks uurida arstilt, kas on võimalik võtta mingeid muid samaväärseid ravimeid, mis tundlikkust ei tekita. Alati soovitame lugeda hoolikalt ravimiga kaasas olevat patsiendiinfo lehte võimalike kõrvalmõjude kohta.

Kui valgustundlikkust tekitavad kuivad silmad, võiks apteegi käsimüügist varuda silmade niisutamiseks mõeldud kunstpisaraid; tilgutada silma kvaliteetset oliiviõli või lihtsalt visata silma rahustamiseks külma vett. 

Vitamiinipuuduse korral tasub tavapärase toitumise kõrvale võtta vajalikke vitamiine sisaldavaid toidulisandeid ja vaadata üle oma toitumisharjumused, kuna hea toitumise puhul saate kõik vajaliku tarbitavast toidust. Hoiduge rafineeritud toiduainetest, suhkrust, soolast ja rämpstoidust. Lisaks sellele on soovitatav süüa rohkem vitamiini B2 sisaldavaid mandleid, mis aitavad vähendada migreene, ning rohelisi köögivilju nagu spinat ja lehtkapsas, milles sisalduvad luteiin ja zeaksantiin aitavad samuti valgustundlikkust vähendada.

Kuna viibime enamuse osa ajast päikese- või kunstliku valguse käes, siis võib valgustundlikkus tavapärast elu tõsiselt segama hakkama. «Õnneks on tegemist vaevusega, mis on põhjuse leidmisel enamus juhtudel lihtsalt silmaarsti poolt ravitav. Seetõttu tasub valgustundlikkuse tekkides konsulteerida arstiga, kellega koos on lihtsam mõelda võimalikule raviplaanile,» soovitab KSA Silmakeskuse optometrist Liisi Toom.