/nginx/o/2016/09/28/5893093t1h4812.jpg)
Veganseksuaal on veganeluviisi järgiv inimene, kes eelistab luua seksuaalsuhteid vaid teiste veganitega. Selle termini võttis kasutusele Uus-Meremaal Cantebury Ülikooli teadlane dr Annie Potts aastal 2007, kui ta viis läbi veganite ja vegetaarlaste seas põhjaliku küsitluse. Uuringust selgus, et paljud vastajad ei soovi astuda intiimsuhetesse loomi tarbivate inimestega. Ka hilisematest sarnastest küsitlustest on selgunud, et tihti eelistavad taimetoitlased sarnase eluviisiga partnereid.
Mis on selle taga? Veganluse eesmärk on võimaluste piires vältida loomade tapmise ja ärakasutamise toetamist. See ei ole vaid toitumisviis, dieet või maitse-eelistus. Veganlus tähendab, et oma tõekspidamisi, maailmavaadet ja suhtumist loomadesse ning nende kasutamisse muudetakse totaalselt. See toob kaasa kannapöörde igapäevastes harjumustes ja eluviisis, mitte ainult toitumises. Seega on igati mõistetav, et soovitakse pigem luua suhteid sarnase mõttemaailmaga inimestega. See kehtib ju igasuguste suhete puhul, et kokku saavad inimesed, kelle väärtushinnangud ja eluviisid ühtivad.
Selliste valikute taga on ka praktilised kaalutlused. Kui inimene on eetilistel põhjustel vegan, siis on keeruline mitteveganiga koos elades näiteks kööki jagada. Sest külmkapist vaatab igapäevaselt vastu see, millest tahetakse hoiduda. Lihakäntsakat ei nähta enam toiduna, vaid vägivalla saadusena – tapetud looma tükeldatud kehaosana. Samuti võivad loomse toidu lõhnad tekitada ebamugavust ja vastikustunnet. Oluliselt lihtsam on siiski koos elada inimesega, kelle tõekspidamised ja harjumused ei ole sinu omadest kardinaalselt erinevad.
Konarlikud algused
Inimsuhted ei ole lihtsad, tasakaalu leidmine ja säilitamine on pidev töö juba niikuinii igasugustes suhetes, aga veelgi olulisem armusuhetes. Ning erinevad maailmavaated võivad kaasa tuua konflikte isegi kõige lähedasemate inimeste puhul. Tegelikkus ongi see, et veganiks hakates muutub tihti suhtlus just kõige lähedasemate inimestega kõige keerulisemaks. Vegan, kelle maailmavaade on äkitselt täielikult muutunud, ei pruugi mõista, kuidas teiste silmad pole avanenud ning soovib muutusi näha ka oma lähedaste eluviisis. Eriti alguses võib selline lähenemine olla läbimõtlematu ning liialt pealetükkiv. Mittevegan tunnetab, et vegan tekitab talle ebamugavust. See võib omakorda kaasa tuua tögamisi, nalju ja teravaid märkusi vegani suunas. Selline pidev pingeseisund viib aga paratamatult konfliktideni, mis on mõlema osapoole jaoks väsitavad. Selliste situatsioonide vältimiseks on jällegi ideaalne variant see, kui kokku saavad inimesed, kes jagavad samu põhimõtteid.
Reaalsus ja igapäevaelu on muidugi pisut teised. Tänases maailmas, kus on veganeid vaid umbes 1 protsent rahvastikust, on raske leida sarnase eluviisiga kaaslast. Iga inimese soov on armastada ja olla armastatud. Praktikas tähendab see seda, et armastuse leidmiseks tuleb teha kompromisse. Tihti juhtub ka, et veganiks hakanud inimene on juba pikaajalises suhtes või abielus ning teine pool ei soovi sama eluviisi omaks võtta. Loomulikult ei tähenda see lahkuminekut, vaid koostööd ja lahenduste leidmist. Näiteks jõutakse kokkuleppele, et kodus süüakse vegantoitu, restoranis aga sööb igaüks seda, mida soovib. Või valmistab vegan peres taimset toitu ning mittevegan teeb soovi korral ise endale sinna midagi muud kõrvale.
Mul endal on õnneks vedanud ning ma ei ole pidanud selliste küsimustega rinda pistma, sest hakkasime veganiks abikaasaga koos samaaegselt. Ühised veendumused on kindlasti aidanud suhet tugevamaks teha. Kodus on kogu aeg huvitav, sest katsetame uusi retsepte, arutleme veganluse teemadel, kirjutame sel teemal artikleid, käime koos messidel ja konverentsidel jne. Kas ma identifitseerin ennast veganseksuaalina? Ausalt öeldes ma ei tea. Ma ei tea, milline oleks elu siis, kui mu teine pool poleks vegan. Tõenäoliselt oleneks kõik ikkagi inimesest, kellesse armud. Kui teine pool on muidu hea südamega, armastav, sõbralik ja avatud meelega, siis oleks kindlasti lihtsam suhet ka muudele alustele üles ehitada.