Produktiivsuse suurim saladus, mida enamik meist ei tea

Veebiplatvormi abil on võimalik leida just selline hooleandja, keda vaja. Samuti saab ise hooleandjaks kandideerida. Foto: SCANPIX

Kas sina teadsid, et üks keskmine inimene näpib oma telefoni umbes 150 korda ühes päevas? Isegi kui sellest 150 korrast jääb ta reaalselt oma telefoni kontrollima vaid 1 minutiks (mis on liigagi optimistlik), tähendab see siiski 2,5-tunnist kulu iga päev, kirjutab Kathleen Kanervikko Motivaatoris. 

Ehk kui me raiskame umbkaudu 2,5 tundi, et vaadata, mis telefonis uut on, siis palju raiskame me aega, et kontrollida oma e-posti, Facebooki ning muid sotsiaalmeedia lehekülgi? Kas pole mitte haiglane mõelda, et me veedame peaaegu 1 ööpäeva oma nädalast lihtsalt mõttetult scroll’ides – selle asemel, et oma ajaga midagi tõeliselt väärtuslikku peale hakata?

Kui palju lugejatest on neid inimesi, kes ka koduses keskkonnas töömõtteid mõlgutab? Kes ka väljapuhkamiseks hädavajalikul ajal töiseid probleeme lahendab ning iga «niisama olemise» hetke samamoodi tegutsedes veedab? Norras hiljuti läbi viidud uuring näitas, et 7,8 protsenti populatsioonist on töönarkomaanid, kellel jääb tööväline elu täielikult elamata. Tänane ühiskond nimelt pooldabki liigset klammerdumist edusse ja annab igast küljest mõista, et liigselt pingutamata sa edukaks ei saa. Vaadates ükskõik millist videot ettevõtlusest või tippu jõudmisest, saame infomere sellest, kuidas ilma raske töö ja ohverdusteta kuhugi ei jõua.

Kas tegelikult vastab see aga tõele, et teistest inimestest rohkem pingutades jõuame neist karjääriredelil kõvasti kõrgemale või on see üks miljonist meedia poolt üles ehitatud valest, mis aina suuremas koguses inimesi vaid elu hammasrataste vahele viib?

«Une revolutsiooni» autor Arianna Huffington väidab, et une ohverdamine produktiivsuse kasuks, maksab meile pikas perspektiivis 11 päeva aastas. Need 11 päeva koosnevad siis kõikidest tundidest, kus me üritame väsinuna ületunde teha ning oleme tegelikult palju ebaproduktiivsemad ning teeme rohkelt vigu ning valesid otsuseid. Nimelt olles väsinud, satub meie keha tasakaalust välja ning me kulutame liigagi palju füüsilist ja mentaalset energiat, et oma keha ja tervist taastada. Tuleb välja, et puhkus ja taastumine ei ole samatähenduslikud sõnad. Sa võid ju voodis 8 tundi lamada, muretsedes ja mõtiskledes töiseid mõtteid, kuid hommikuks oled siiski omadega läbi. Taastumine ei tähenda ju sofal lebamist, mobiil käes, vaid oma ajutöö välja lülitamist ning keskendumist millelegi muule, mis ei vaja sinu mentaalset analüüsivõimet, vaid lubab sul lõdvestuda ja tugineda oma loomulikele instinktidele.

Teadlased Zijlstra, Cropley and Rydstedt kirjutavad oma 2014. aasta uurimustöös, et vajame iga tööpäeva jooksul nii sisemist kui ka välist taastumist. Sisemine taastumine leiab aset siis, kui me eemaldame end kohvipauside ja lõuna ajal tööst ning viime oma tähelepanu millelegi muule. Välimine taastumine toimub aga siis kui me peale tööd võtame ette ühe mõnusa jalutuskäigu metsas, sööme õhtust oma perega või veedame aega tehes midagi meeldivat.

Selleks aga, et teadvustada endale seda haiglast suhet oma mobiiltelefoniga, saab tõmmata endale rakenduse nimega Instant, mis näitab Sulle mitu korda päevas sa tegelikult oma telefoni näpid. Rakendused nagu Offtime ja Unplugged annavad aga sulle võimaluse panna oma telefon teatud kellaaegadel (millal oled kõige altim tühjalt scroll’ima) oma telefon lennukirežiimile – eeldusel, et veedad selle aja hoopis midagi kasulikumat tehes.

Kõige produktiivsemad inimesed ei ole mitte need, kes läbi väsimuse ja tülpimuse, siiski oma emailid ära vastavad ja tähtsad kõned ära teevad, vaid need, kes hoiavad oma töö- ja eraelu ideaalses tasakaalus, andes oma ajule ja füüsisele võimalikult palju puhkust, et järgmisel päeval «uuestisündinuna» taas maailma parandama minna.