/nginx/o/2016/09/23/5875967t1h3a3e.jpg)
Hoolimata mitmetest pingutustest ei ole palgalõhe Eestis vähenema hakanud - 2016. aasta värske Fontese palgauuringu põhjal on naiste ja meeste palgavahe eelmise aastaga võrreldes hoopis protsendi võrra kasvanud.
Eestis on palgalõhe suurenenud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fontese partneri Irja Rae sõnul valitseb täna olukord, kus pool kogu palgarahast koondub 25 protsendi töötajate kätte, neist kaks kolmandikku on seejuures mehed. «Isegi sama väärtusega tööde puhul võib turul olla küllaltki erinev palgatase – naised satuvad sama grupi sees pigem madalama ja mehed kõrgema palgaga positsioonidele. Probleemi algpõhjuseid on palju, aga kindlasti on see seotud ühiskonnas kehtivate stereotüüpidega naiste ja meeste töödest, koolihariduse ning organisatsioonide väärtuste, koolitus- ja arendusprogrammidega,» selgitab Rae palgalõhe tagamaid.
Kogupalga vahe meeste ja naiste vahel oli Fontese palgauuringu andmetel 2015. aastal kaheksa protsenti, 2016. aastal tõusis see üheksale protsendile. Fontese metoodika erineb mõnevõrra Eestis varem tutvustatud Eurostati või PRAXISe Soolise palgalõhe uuringu meetoditest, kuna võrdleb omavahel palgaerinevusi erinevate tööperede (sarnast kvalifikatsiooni, keerukust ja vastutust omavad ametid) lõikes, pakkudes olemasolevate uuringute kõrvale detailsemat vaadet.
«Hea uudis on, et naiste ja meeste palgatõus on protsentuaalselt olnud ühesugune ning ka töötajate arv, kelle palk tõusis, on sooti võrdne. On näha, et mitmed organisatsioonid panustavad aina enam sellesse, et maksta samaväärsel ametipositsioonil meestele ja naistele võrdset palka ning hoida mitmekesisust erinevate ametipositsioonide täitmisel,» toob Rae teemasse positiivsemat vaadet.
Fontese 2016. aasta palgauuringus on 400 organisatsiooni ja ca 80 000 töökoha palgaandmed. Uuring on Eesti kõige laiaulatuslikum ja seda viiakse iga-aastaselt läbi alates 1995. aastast. Tööd hinnatakse sarnase sisu põhjal tööperedesse ja tööpere sees keerukuse järgi omakorda tasemetesse. Igale tööpere tasemele on omistatud numbriline väärtus, mis arvestab töö tegemiseks vajalikku kvalifikatsiooni, töö keerukust ning vastutust. Numbrilise väärtuse ehk töö suuruse järgi on võimalik võrrelda ka erineva sisuga tööde palgatasemeid.