Kas mood on edev ja ebamugav nähtus, mis kuulub catwalk’ile? Tühjagi – unistuse kastmes on tavaks üksnes moodi esitleda, kantakse teda aga igal viisil ja igal pool. Just selle lihtsa tõe tabamine andis moelooja Marilin Sikkalile idee panna oma looming tavaliste inimeste selga ning saata nad moelava asemele patseerima Kultuurikilomeetrile. Mine tea, võib-olla edaspidi saabki sellest moekilomeeter, kus oma kenamate kehakatetega kekkamas käia.
Grafitist inspireeritud mood
Marilin Sikkali uusim kollektsioon Urban Nature on inspireeritud grafitikunstist, teda paelub see toores ja taltsutamatu loovus, mis linna, looduse ja ripakil energia kohtumisest sünnib. Kultuurikilomeetrit ääristavad pikad ja kirevad grafitiseinad moodustasid moele ideaalselt toetava tausta.
Aga ega moodi ei pea tänapäeval enam kitsalt hooajalise nähtusena vaatama! Tunnistagem, et tegelikult kanname südamerahus eelmise hooaja kleiti, mõne aasta tagust mantlit, kombineerides neid uute leidudega… Nii otsustas moelooja Sikkalgi lubada ilma suurema pühitsemiseta käsikäes ja läbisegi kõndima ka oma varasema loomingu. Mõni osaleja tuli kohale aastaid tagasi soetatud lemmikkleidis, teised proovisid selga uuemaid asju. Kui tavaliselt näeb moelaval piinlikult paika timmitud ühtseid harmoonilisi tervikuid, siis seekordne moeetendus oli mosaiiki meenutavalt mitmekesine ja lõbus.
Ringi kõndimas nägi uljaste spray-tekstide ja mustritega mugavaid avaraid kleite ja tuunikaid, ülinaiselikke kootud jakikesi ja seelikuid, voogavaid siidkleite, litrisära, teksakangast töist glamuuri ning legendaarseks hitiks saanud sukk-kleite. Oma mängulisemat poolt näitas disainer täiskasvanud naistele kavandatud lustlike mustriliste kombinesoonidega. Sellised sipukaid meenutavad türbid kisuks igal kandjal küll hetkega suu naerule ning võtaks keha pehmelt ja mugavalt kaissu. Eri moeasju sidus leidlikkus ja pretensioonitus – sellistele rõivastele on väga lihtne tavaelus rakendust leida!
«Mood kuulubki ju pärisellu, mitte üksnes moelavale,» põhjendab Marilin Sikkal oma ideed. «Olen kindlalt seda usku, et iga päev peab ilus olema. Ja igal pool – ka siis, kui lähed välja jalutama nagu meie siin. Oleks ju väga kurb ennast üksnes mõneks tähtpäevaks lille lüüa.»
Modellidena kõndis Kultuurikilomeetril terve rivi eri vanuses värvikaid naisi, mõned neist päris tillukesed. Marilini enda neli tütart olid kõik rõõmsalt esireas, samuti moekunstniku loomingu austajaid igas kasvus, kaalus ja vanuses. Kõik loomulikult kaunid, sest endaga tegelenud ja heas tujus naine ongi alati kaunis.