Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Sureva ema kiri tütrele avastati 15 aastat hiljem

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Artikli foto
Foto: Panther Media / Scanpix

Vanade raamatute kaupluse omanik Gordon Draper tegeleb iga päev väga paljude vanade ja unustatud raamatutega, aga eelmisel nädalal tabas teda totaalne üllatus. 

Ühel päeval, kui ta oli taaskord sorteerimas vanu raamatuid, avastas Draper ümbriku, mis lehekülgede vahelt silma paistis. Selle sees oli vana pilt noorest tüdrukust, kes istub vanema naise süles. Kõrval oli südantlõhestav kiri.

Bethany (mu väike aare)

Kui su isa seda praegu sulle loeb, siis sellepärast, et ma olen surnud ja läinud taevasse inglitega elama. Mu tervis ei olnud hea ja operatsioon ei teinud seda paremaks. Ma olen nüüd taevas ja vaatan, et sul läheks hästi. Kui sa näed mõnda säravat tähte, siis tea, et see olen mina. Ole hea tüdruk ja ela pikka ning õnnelikku elu. Su isa ja vanaema hoolitsevad sinu eest ja viivad sind kooli. Ma jään sind igavesti armastama ja ära lube kellelgi öelda, et minust on vale rääkida, sest ei ole. Ma loodan, et sa ei unusta mind, sest ma jään alatiseks su emaks. Palju musisid ja kallistusi.

Head aega

Ema

P.S. Ma loodan sinu peale, et sa valvad Rosiet ka nüüd. Ära teda unusta, eks?

Draper oli kirjast väga liigutatud ja otsustas, et ta tahab selle omaniku üles leida. Selleks läks ta kohalikku uudiste jaama, BBC Tees, mis postitas kirja ja foto oma sotsiaalmeedia lehele. Imelisel kombel Bethany vastas neile.

Bethany Gash, kellele kiri oli mõeldud on nüüd 21-aastane. Ta ema suri 2001.aastal ja tegelikult isa luges tütrele kirja seejärel ette. Bethany ütles BBC Teesile, et ta arvas, et kiri on kolimisega kaduma läinud, sest ta ei olnud seda juba aastaid näinud, aga see tähendab talle väga palju.

Raamatupoe omanik ütles, et Bethany ema käis tihti tema poes ja selle kirja leidmine oli ka talle väga valus, aga tähenduslik. «Inimestel ei ole alati võimalik head aega öelda, aga tänu sellele, et ma selle kirja leidsin ja õigele omanikule tagasi andsin, sain ma osa hüvastijätust.» 

Tagasi üles