/nginx/o/2014/01/17/2757656t1h6b17.jpg)
Alates 1. jaanuarist 2017 saavad Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide elanikud hakata esmakordselt elatisvõlgu sisse nõudma ka Ameerika Ühendriikidest.
Järgmisel aastal saab hakata elatist sisse nõudma ka USA-st
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pere lagunemise korral on tihtipeale üks keerulisemaid küsimusi elatise kättesaamine vanemalt, kes lapsega enam koos ei ela. Eriti sellisel juhul, kui üks vanematest pole Eesti kodanik ega ela siin. Seega on Ameerika Ühendriikide konventsiooniga ühinemine kindlasti oluline sündmus, olles abiks nii mõnelegi Eesti üksikvanemale,» rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu.
Tegemist on «Laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise» konventsiooniga. Ameerika Ühendriigid olid esimene riik, kes konventsiooni 23. novembril 2007 allkirjastas, kuid seni poldud seda ratifitseeritud. Seega on USA 33. riik, kes konventsiooniga ühineb. Muudatused jõustuvad 1. jaanuarist 2017.
USA ratifitseeris konventsiooni 7. septembril. Eesti ühines konventsiooniga 1. augustil 2014. Lisaks kõigile Euroopa Liidu riikidele on konventsiooniga ühinenud ka Norra, Ukraina, Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina.
Kui elatise maksja elab mõnes konventsiooni osalisriigis, tuleb esmalt pöörduda Eestis esimese astme otsuse teinud kohtu poole ja esitada taotlus kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks antud konventsiooni alusel vastavas välisriigis. Täpsemalt saab selle kohta, milliseid samme on vaja teha ja milliseid dokumente esitada, lugeda JuristAitab veebilehelt.