Kuidas rääkida lastega kehakaalust

Foto: SCANPIX

Tänapäeval puutuvad lapsed palju rohkem kokku kaaluprobleemidega, mis meie lapsepõlves erilist muret ei tekitanud. Ühelt poolt sähvivad nende silme ees pildid ja videod täiuslikult trimmis kehadest, kuid teiselt poolt meelitatakse neid sööma kiirtoitu ja maiustusi, mis on odavad ning kergesti kättesaadavad.

Kahe turmtule vahel peavad lapsed suutma säilitada normaalset kehakaalu ja tervislikku suhtumist toitu. Arenenud maades on võtnud laste rasvumine epideemilised mõõtmed, mis tähendab, et ülekaal võib ohustada igaüht, kes ei õpi teadlikult sööma ja regulaarselt sportima. 

Kehakaal on tundlik teema igas vanuses. Aga kui ohus on lapse tervis ja enesehinnang, peab vanem last aitama, kirjutab Yahoo Health.

Olenemata sellest, kui vana on laps, tuleks vanemal esiteks arvestada tõsiasjaga, et iga pereliikme kehakaal on pere asi. Lapsed ei otsusta üksi oma toidulaua ja liikumisharjumuste üle. «Kui nii võtta, on lapsed erinevate keskkondade vangid,» sõnab lastearst Sandra Hassink, kelle sõnul tuleb vanemal enne lapsega rääkimist vaadata lapse kaalu meditsiinilisest aspektist. «Silmaga vaadates hindavad vanemad oma lapsi tavaliselt valesti. Isegi arstidel on paljalt peale vaadates raske õiget hinnangut anda.»

Selle asemel, et oma muljele tugineda, peaks vanem välja arvutama lapse kehamassiindeksi. 

Algkooliealise lapse puhul on rohkem kasu tegevusest kui jutust. Toitumise puhul tuleb ehk kasuks, kui mõelda söögist nii-öelda ohutuse vaatepunktist. Näiteks tõstavad vanemad lapsele ohtlikud asjad tema käeulatusest eemale. Pidevalt kättesaadav ebatervislik toit võib samuti olla ohtlik lapse tervisele. «Ära hoia kodus seda, mida sa ei taha, et lapsed sööksid,» soovitab arst. 

Lapsed õpivad juba sünnist saati harjumusi oma vanemate pealt. «Lapsed on igas vanuses väga usinad vaatlejad. Nad panevad väga hästi tähele, mida sa tegelikult teed, isegi kui sa räägid kogu aeg vastupidist,» nendib ta. «Enne kui lapsega saab põhjalikult söömisest rääkida, tuleb arvestada, et lapsele jääb külge, kui kodus süüakse mitmekülgset toitu normaalses koguses ja ei vohmita rämpstoitu.»

Põhikooliealise lapse keha hakkab kiiresti muutuma ja see on tema jaoks väga tundlik aeg. «Ma ei luba kellelgi kommenteerida ühegi inimese keha kuju või suurust,» ütleb Hassink, kuidas tuleks tema meelest peres sellises vanuses lapsega kehakaalust rääkida. «Me kõik oleme erinevad ja kasvame erinevalt.»

Vanemad võiksid lapselt uurida, kas tal on mingeid tervisealaseid küsimusi või probleeme ning kas keegi neid kaalu pärast norib. Jutu taustal peaks olema põhisõnum, et iga esilekerkiva probleemiga tegeleb pere ühiselt: «Me kõik muudame oma eluviisi tervislikumaks.»

Keskkooliealine laps peab terviseküsimustega juba palju lähemalt tutvuma. Selleks tuleb vanematel rääkida oma peres esinevatest terviseprobleemidest ja selgitada, miks diabeet ja kõrge vererõhk on nõnda ohtlikud. Samuti võiks pereliikmed koos paika panna strateegia, kuidas teha häid valikuid: kuidas valida peol tervislikke snäkke, milliseid aktiivseid tegevusi teha telerivaatamise asemel jne. 

Igas vanuses tuleb lapsevanemal hoiduda süüdistamisest ja lapses süütunde tekitamisest. «Asi ei ole selles, mida keegi teeb valesti. Vestluses tuleb näha võimalust last harida ja aidata teda elu tervislikumaks muuta,» toonitab lastearst.

Keegi ei ole täiuslik ja probleemid kehakaaluga ei lahene üleöö. «Kui vahepeal tuleb tagasilööke, siis pange paika uued eesmärgid ja ärge andke alla.»

Laps peab teadma, et ta ei ole oma murega üksi ja vanemad seisavad heatahtlikult tema kõrval.