Isade paremad võimalused vanemapuhkuste kasutamisel toetavad naiste osalust tööturul ja tasakaalustavad hoolduskoormuse jaotust vanemate vahel, ent isade suuremal osalusel laste kasvatamisel on ka mitmeid teisi positiivseid mõjusid naistele, meestele ja eelkõige lastele, kirjutab sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov.
OECD uuringu (2013) andmetel aitab isa suurem osalus lapse kasvatamisel luua ja hoida paremaid peresuhteid. Mida rohkem osalevad isad lapse sünni järel tema hooldamises, seda suurem on isade kiindumus oma lastesse ja ka edasine osalemine lapse elus, sealhulgas lapse ülalpidamises. Suurem seotus oma lastega mõjutab omakorda positiivselt meeste tervist ja vähendab nii isade kui laste riskikäitumist.
Paindlikkus meelitab ka isasid
Teiste riikide kogemus näitab, et isade osalust vanemapuhkustel suurendavad paindlikud võimalused töö- ja puhkeaja kombineerimisel ning piisavalt pikk ja hästi tasustatud isadele suunatud puhkuseperiood. Tänavu märtsis andis sellised soovitused riikidele ka OECD (OECD Policy Brief, märts 2016).
Üks sotsiaalministeeriumi ettepanek Eesti vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muutmisel on praeguse isapuhkuse arendamine selliselt, et puhkuse kasutamise võimalus oleks kõigil isadel ning seda senisest pikema perioodi jooksul – senise kümne päeva asemel vähemalt üks kuu. Sisuliselt oleks isal õigus teatud osale vanemahüvitisega kaetud lapsehoolduspuhkusest, mida ta saab kasutada kas samaaegselt emaga (nt on vastsündinu või mitmikega kodus mõlemad vanemad) või eraldi (nt on lapsega algul kodus ema ja seejärel isa).
Lisaks veel, kuigi praegu on võimalik vanemahüvitise saamise ajal töötada, saab seda teha ainult üks vanematest. Ettepanekute kohaselt tekiks osakoormusega töötamise ja puhkamise ning vanemahüvitise saamise võimalus mõlemal vanemal. Samuti lisanduks skeemi rohkem paindlikkust – vanemad saavad valida, mis ulatuses ja mis perioodil nad vanemahüvitist kasutavad.
Riikides, kus isadele on loodud sellised võimalused, on isade osalus vanemapuhkuste kasutamisel väga kõrge. OECD uuringust (2013) selgub, et kui pea kõik isad kasutavad neile suunatud puhkuseosa (Taanis lausa 88% isadest), siis motiveerib see isasid enam kasutama ka ülejäänud, perele jagamiseks mõeldud puhkuseosa. Eelmainitud OECD ülevaatest paistis sarnase praktikaga riikidest välja näiteks Norra, kus isade osakaal tõusis 1993. aastal pärast isadele suunatud vanemapuhkuste muudatusi 1997. aastaks 4 protsendilt 70 protsendini ja on viimastel aastatel olnud 90% kandis. Samuti toetavad sellised lahendused neid isasid, kes muidu lapsega koju jääda ei söanda või kelle lapsehoolduspuhkusele jäämist takistab, kas otseselt või kaudselt, tööandja.
Seni jäävad Eesti isad harva lastega koju
Praeguses vanemapuhkuste süsteemis on spetsiaalselt isadele suunatud isapuhkus, mida saab kasutada kümme tööpäeva vahetult enne või pärast lapse sündi. Ehkki isapuhkus on hästi tasustatud, kasutas 2015. aastal isapuhkust alla poole (46,2%) kõikidest isadest. Samas tuleb arvestada, et isapuhkuse kasutamise õigus ei laiene praegu kõigile isadele, vaid töölepingu alusel ja avalikus teenistuses töötavatele isadele. Seega puudub pea kolmandikul isadest selleks õigus – FIE-l ja vaba elukutse esindajal (nt notarid, kohtutäiturid, vandetõlgid, audiitorid, pankrotihaldurid) või käsundus- ja töövõtulepingu alusel töötaval isikul.
Isadel on ka praegu võimalik olla lapsehoolduspuhkusel ja saada vanemahüvitist. Vaatamata heldele hüvitisele on isade osakaal vanemahüvitise saajate hulgas olnud püsivalt väike. 2015. aastal sai vanemahüvitist kokku 14 505 inimest, kellest kõigest 8% olid isad.
Põhjuseid, miks Eesti isad vanemapuhkusi praegu vähe kasutavad, võib olla mitmeid – isade teadmatus oma võimalustest, traditsioonilised soorollid, raskused töö- ja pereelu ühitamisel jms.
Selleks, et isasid julgustada enam vanemapuhkuse võimalusi kasutama, tuleb need muuta senisest paindlikumaks. Miks selle nimel pingutada? Sest ema kõrval on väga oluline ka isa osalus lapse kasvatamisel.