Mõnikord juhtub elus nii – asjad kuhjuvad. Töö, mis kunagi oli väga lahe ja pakkus rõõmu, tundub iga päevaga järjest mõttetum. Tööülesannete virn kuhjub, sest kui kõik on nõme ja tähtsusetu, siis ei viitsi ega taha enam nendega tegeleda. Varem kaasamõtlevast, oma arvamust avaldavast ja panustavast töötajast saab siis koosolekutel vaikija ja parimal juhul kaasanoogutaja. Mida sel puhul teha? Nõu annab karjäärinõustaja Lea Kalda.
Karjäärinõustaja soovitab: kuidas motivatsioonikriisist üle saada?
Motivatsioonist ja töörõõmust ei ole siis mõtet rääkida, sest seda lihtsalt enam ei ole. Tööst on saanud kohustus, sest arved tahavad maksmist ja millegi eest on vaja süüa osta.
Tundub see sulle tuttav? Oled sa ehk isegi mingil hetkel oma elus olnud «selline» töötaja? Kuidas sa sellega toime tulid? Mida sina ette võtsid?
See on emotsionaalselt raske olukord. Väljapääsu on vaja, sest mingil hetkel muutub see liiga rõhuvaks. Samas võib seda kõike olla nii palju, et ei oska tekkinud sasipundart kuskilt harutama hakata, mõjutajaid on palju. Siinkohal on hea meeles pidada tõsiasja – sa ei sattunud sellesse olukorda ühe päevaga, niisamuti ei ole lihtne leida väljapääsu ühe sõrmenipsuga. Lahendus on liikuda üks samm korraga.
Pakun sulle mõned küsimused, mis võiks aidata sul enda jaoks asja selgemaks mõelda:
- Mis on see, mis sinu elus täna puudu on? Mida vajad rohkem, mida vähem?
- Mida on sinul endal pakkuda? Millistele tugevustele, oskustele ja kogemustele saad oma tuleviku üles ehitada?
- Milline on sinu toetusvõrgustik? Kellega saaksid plaanitavat muutust arutada ning kellelt vajaksid tuge?
- Mis võiks olla järgmine jõukohane samm? Mida sa saaksid nüüd ja kohe teha?
Kasulik on teadvustada enda rolli tekkinud olukorras. Oma töörõõmu eest vastutad suures osas ikka sa ise. Kui täna hoiab sind tagasi peamiselt majanduslik olukord – eluks vajalik palk jookseb, siis mõtle hetkeks nii – mida sa saad täna teha teisiti, et sinu olukord aasta pärast pakuks sulle suuremat rahulolu. Ikka samm sammu haaval.