/nginx/o/2016/09/07/5804113t1hebfe.jpg)
Perefoorumis kurdab oma muret naine, kes on mehega pahuksisse läinud ja kardab, et mees võib lahutuse korral lapsed omale saada. Mida oskaksid talle sellises olukorras soovitada?
Naise mure: mees ähvardab lapsed ära võtta, kuigi ise lastest ei huvitu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oleme mehega koos olnud peaaegu kümme aastat, meil on kaks last (4 ja 7). Kui esimene laps sündis, läksime ajutiselt elama mehe vanemate maja teisele korrusele (privaatsust jätkus), sest me kumbki ei tahtnud koos lapsega üürikas elada. Jutt oli selline, et kogume elamise ostuks sissemakse ja kui see koos, ostame päris oma kodu. Kogumine edenes vaid esimestel aastatel, enne teise lapse sündi enam kogumist ei toimunud. Mees lubas, et teise lapse sünniks saame sissemakse kokku, see aga oli kahjuks tühi jutt. Uskusin, sest esimestel aastatel näitas ta end igati asjalikuna ning näis, et ta tõesti tahab oma kodu.
Tema vanematega koos elamisest on aga tekkinud pinged, sest ämm vaid õpetab ja targutab ning nii ämm kui äi nullivad minu õpetused täiesti teadlikult.
Sellest oleme rääkinud korduvalt nii mehe kui tema vanematega, aga mõju on lühiajaline.
Probleem süveneb, sest mees võttis sihiks maja ehitamise. Okei, pole vastu, ostis krundi 2 aastat tagasi korteriostuks kogutud raha eest ja tänaseni pole krundil midagi tehtud. Isegi majaplaani pole. Jutt on koguaeg, et raha pole, aga ta reaalselt raiskabki raha ära - võtab üha järelmakse. Temaga ehituse teemal rääkides sõimab ta mind psühhiks ja jookseb sõna otseses mõttes minema. Viimase tüli käigus pakkusin, et kolin lastega septembrini välja, et siis vaatame edasi, mis saab. Selle peale ähvardas lapsed minult ära võtta. Reaalsus on aga see, et lapsed teda ei huvita - kodus on nii vähe kui võimalik, kuigi tööaeg võimaldab meiega kenasti koosolemist. Ta ei tea isegi laste sünnipäevi (vaid seda, et ühel on suvel ja teisel talvel, aga ei tea isegi, kummal on suvel ja kummal on talvel), juunis sai teada, et laps läheb kooli, kuigi rääkisime seda pojaga talle terve eelkooliaasta jne.
Rahaliselt on mees heal järjel ja saame kenasti tema palgaga elatud. Minul pole aga mitte kui midagi (oleme abielus, aga meil on lahusvara). Tööl ma ka veel ei käi ja minu vanemad elavad korteris - ühesõnaga olen paljas kui püksinööp ja abi pole kusagilt paluda.
Kas ta saab mult lapsed ära võtta, sest mul pole mingit vara ja oma sissetulekut? Hariduselt olen õpetaja ning enne teist last ka töötasin koolis. Tagasi minna ei saa, sest andsin lahkumisavalduse (ei tahtnud 1,6-aastast last hoidu panna ja mees leidis, et võiksin kodus olla). Hirm on, sest mul pole kuhugi minna ja kui ta peakski lapsed enda juurde saama vaid sellepärast, et tal on suurem sissetulek kui mul, siis ma tõesti ei tea, mis edasi.