Moedisainer Jaana Varkki: kui usud ise endasse, usuvad ka teised

Jaana Varkki kollektsioon «Carpe Diem» Foto: Aivo Kallas / Varkki

Ligi üheksa aastat peaasjalikult vaid meestele rõivaid disaininud Jaana Varkki tuli veebruari alguses välja esimese omanimelise märgiga Varkki ja naistele mõeldud kollektsiooniga «Carpe Diem». Ainsaks võimalikuks mõjutuseks meestemoe poolelt peab ta põhjalikku tehnoloogilist poolt.

Varkki moebränd sündis eelmisel aastal ning esimene limiteeritud kollektsioon on müügil Tallinna Kaubamajas. Varem disainis Jaana Varkki (39) meesterõivaid Montoni brändi jaoks. Lisaks moedisainimisele annab ta Kunstiakadeemias loenguid.

Muusikast, inimestest ja headest mõtetest inspireeritud kollektsiooni kuulub ligi paarkümmend erinevat toodet, mille teevad eripäraseks Varkkile omased detailid: tavapärasest erinev voodrilahendus, huvitavalt paigutatud tasku või viltu tõmmatud jaki reväär. Osade toodete puhul on kasutatud ka Jaana kunstnikust venna Harvi Varkki graafikat, samuti leiab toppidelt Jaana enda moejooniseid.

Kaua oled seda mõtet peas hoidnud, et päris oma asja teha ja tulla enda rõivamärgiga välja? Mis andis julgust?

See on tegelikult päris pikalt kestnud, reaalne soov ja tahtmine tekkis eelmise aasta kevadel, kui tundsin, et tahan ja olen valmis oma asja tegema. Ma väga-väga armastan oma eriala. Mul on teadmised, oskused ja kogemused ehk et pole päris nii-öelda koolipingist tulnud. Järelikult on see parim aeg ja võimalus just nüüd seda teha.

Majanduslikult on see suhteliselt keerukas aeg - inimesed on tundlikud, ei ostle nii kergemeeselt kui mõned aastad tagasi -, aga ma ei karda seda, olen optimist. Naised tahavad ilusad välja näha igal ajal.

Paljud sõbrad ja tuttavad on öelnud, et ammu oleks võinud juba oma asja ajada. Ju mul endal läks palju rohkem aega, et see samm ette võtta. Teisalt vajab selline otsus väga palju ressursse, et üksi teha.

Oled pikalt töötanud meesterõivaste disainerina. Millised on mõjutused sellest kogemusest uues kollektsioonis?

Ma arvan, et ainult head mõjutused, sest meeste rõivaste tehnoloogiline pool on päris põhjalik,
vestide ja jakkide disainimisel tuleb selline kogemus kindlasti kasuks. Aga need rõivad ei ole mingis mõttes mehelikud. Mul on mõned tooted küll, mis on väga otseses mõttes tulnud meestemoest, aga neid selles kollektsioonis ei ole, vaid ootavad oma järge.

Olles ise naisterahvas, ei ole kuigi keeruline naiste rõivaid disainida, seda enam, et ma ei ole kunagi arvanud, et jään eluks ajaks meeste rõivaste disaineriks. Minu soov on olnud alati disainida rõivaid nii naistele kui meestele. Praegu on fookuses naised, meesterõivaid teen eritellimusena.

Kas naistele on huvitavam rõivaid luua?

Huvitavam ... Naistele on minu arust rõivaid teha palju lihtsam, on palju võimalusi katsetamiseks värvidega, vormidega, siluettidega. Mehed ei võta moodi nii hästi vastu. Näiteks eeldada, et kui on roosa värv moes, siis kõik mehed käivad roosas - seda naljalt ei juhtu.

Naistele piisab ühest trendimullist, näiteks, et nüüd on porgandioranž moes ja kõik käivad siis rõõmsalt selles värvis, isegi siis, kui neile see üldse ei sobi. See on muidugi suur üldistus minu poolt, aga siiski.

Minu enda kollektsioon ei ole tegelikult üles ehitatud trendide järgimisele, need rõivad ei ole nii moetundlikud. Ma olen pigem pühendunud sellele, et hoida võimalikult palju disaineri käekirja, ja püüdnud anda tootele sellise elu, et aasta pärast on see veel hinnalisem.

Kollektsioonis võib täheldada klassikalisi elemente, eripäraseid detaile ja graafikat, samas on see hästi stiilne ja soliidne ...

Ütlesid kõik ära, mis mu mõtetes ongi. Ühe rõiva loomisel olen ma hästi pühendunud. Ühtegi asja pole teinud ühe päevaga ja kiirustades. Need on kõik hästi kaua peas olnud, võib-olla mõni isegi liiga kaua, et maksimumi saada, aga samas mitte üle disainida. Ideaalis kujutan kogu aeg ette ka tulevast kandjat.

Kellele kollektsioon mõeldud on?

Kollektsiooni sihtrühmaks on Naine suure algustähega - ilus hingelt ja rõõmus olemuselt. Mulle üllatusena on noorim klient 13-aastane ja vanim, kes on tellinud, läheneb viiekümnele. See on minu jaoks täiesti rõõm ja müstika.

Ma pole nii täpselt sihtrühma vanuseliselt paika pannud, kuid olen aru saanud, et minu klient on kindlasti kooli juba lõpetanud, leidnud oma tee, töötab oma erialal ehk siis vanus alates 25 ja lõppu ei määrakski. Tegelikkus on näidanud, et asjad on ikkagi noorusliku jumega ja on ka palju nooremaid kliente, huvilisi ja fänne.

Reklaampiltidel olev modell ja maalikunstnik Anna (Anna Litvinova - toim) pole kindlasti mitte juhuslik valik. Inimene, kes on valinud endale sellise eriala, mis on korraga tema hobi ja töö. Ideaalne.

Ja praegu teed kõike omal käel?

Hetkel olen täitsa üksi. See on keeruline, aga polegi mõeldud, et jään üksi tegema. On mitmeid abilisi, kes pole palgal, aga kes usuvad minusse ja aitavad. See pole loomulikult lõputu ring – ühel hetkel tuleb leida inimesed, kellega koos kollektsiooni edasi arendada. Olen väga optimistlik ja oleksin väga pahane, kui keegi mult selle optimismi ära võtaks. Kui sa usud ise endasse, siis usuvad ka teised. Kui kogemust ja tahtmist on, siis on kõik võimalik.