Muistendite kogumist alustati rahvusliku ärkamisaja tõusulainel. Esimesena kandis Tõllu rahvasuust kirjandusse Põltsamaa õpetaja A.W. Hupel «Topographische Nachrichten» III nimelises teoses aastal 1782. Rahva hulgas populaarseks kirjutas Tõllu lood Peeter Süda ja esimene väljaanne «Suur Tõll» ilmus 1883.aastal. Kordustrükke on välja antud veel kolm-neli. Hiljem jätkas muistendite kogumist M. J. Eisen, kes 1927 ilmutas raamatu «Tõll ja ta sugu». Tutvume siis veidi selle pere tegemistega.
Muiste elas Saaremaal Tõllustes Tõll ehk Suur-Tõll, keda rahvasuu Saaremaa valitsejaks, rahvavanemaks, kuningaks kutsub. Naine Piret talitas Tõllustes, majas ja väljas ausalt perenaise ametit pidades. Tõllu ja Pireti abieluõnne ülendas nende poeg, keda kutsuti Nooreks Tõlluks. Tõll ise, ta naine Piret, poeg ja kaks venda põlvnesid hiidude suguvõsast. Üks nime ja tegude poolest tundmatu Tõllu vend asus Valjalas, teine vend Leiger Hiiumaal Käinas. Üks legend teab isegi rääkida, et Piret olla olnud Heiehe Enno tütar.
Nagu Tõll nime poolest kristlane, nii ka ta naine Piret või Pirit. Saarlased väidavad Piretist, et kontide ja rammu poolest oli ta oma mehega peaaegu ühesarnane. Suuruse poolest näikse ta Tõllust pisut maha jäävat, nagu ju naised kasvu poolest ikka meestest pisemad. Pireti hooleks olid kõik kodused asjad toimetada, teab rahvasuu. Kuna Tõll rahva juhina tihti kaugemal pidi käima, seisis kõik majatalitus Pireti õlgadel. Perenaisena hoolitseb ta söögi eest, künnab, külvab ja lõikab põllul, aitab aga peale selle veel meest ehitustel. Kapsaleem ja puder on talurahva elus sageli esinevad toidud; neid nimetatakse ka Piretigi tegevuses. Kui Piret hakanud kapsasuppi keetma, siis kahlanud mees läbi mere ja toonud Ruhnust kapsamaalt talle kapsaid. Kärla kandist pärit jutud teavad pajatada Pireti hanekasvatusest Anepesa külas.