Seitse reetlikku kehakeelemärki

Foto: SCANPIX

Vestluse ajal ei väljendata end ainult rääkimise, vaid kogu keha abil. Albert Mehrabiani uuringu kohaselt moodustavad sõnad vaid seitse protsenti suhtlemisest.

Ülejäänud osa moodustab hääletoon (38 protsenti) ja 55 protsendi ulatuses kehakeel, kirjutas Positivity Blog. Olenevalt teemast, olukorrast ja suhtlusviisist (näiteks telefonikõne on ilmselgelt näost näkku vestlusest erinev) võivad numbrid varieeruda, kuid kehakeelel on sellegipoolest suhtlemisel tähtis osa kanda.

Kolm head põhjust kehakeelt täiustada

1. Parandad enda suhtlemisoskust. Oskuslikuma kehakeele abil suudad enda mõtteid selgemalt edastada ning teise inimestega lihtsamalt ühise keele leida. Kasutades jõulisemat ja tasakaalukamat kehakeelt, paraneb sinu suhtlemisoskus.
2. Emotsioonid väljenduvad kehakeeles. Emotsioonid töötavad ka vastupidi. Kui sul on hea, siis naeratad. Kui sunnid end naeratama, siis tunned end samuti hästi. Kui oled väsiniud ja halvas tujus, võid toolis kössi vajuda. Kui istud kõveras, tunned suuremat väsimust ja negatiivsust. Püüa kas või viis minutit sirgelt istuda ning märkad energias erinevust.
3. Suurendad enda veetlust. Pole tähtis mida, vaid kuidas öelda. Parem rüht ning entusiastlikum ja fokusseeritum kehakeel teeb igaühe veetlevamaks. Seda mitte ainult seksuaalsel moel, vaid ka uue sõbraga rääkides, tööintervjuul või ärikohtumisel.

Järgnevad seitse levinud viga kehakeeles ilmnevad sügavamate põhjuste koostoimel, mis meie kehakeelt mõjutavad.

Valedele emotsioonidele keskendumine

Tundub, et suurima osa kehakeelest määrab enesetunne. Avatus, positiivsus ja enesekindlus saavad nähtavaks keha abil - naeratad ja naerad rohkem ning žestikuleerid julgemalt ja avatumalt. Seega tähendab järjekindlalt kehakeele edendamine suures osas eluviiside parandamist.

Näiteks piisavalt magamist, õigesti söömist, trenni ja vajalike ülesannetega tegelemist. Kui oled eluga rahul ja näitad end igapäevaselt parimast küljest, siis tunned end hästi või veelgi paremini – ning see väljendub kehakeeles.

Kiired lahendused probleemi ei kõrvalda, kuid võivad abiks olla. Näiteks võid muuta enda enesetunnet lühiajaliselt ning seejärel emotsiooni võimendada, käitudes nii, nagu tahaksid tunda. Üheks näiteks on kellegi vastu lahkuse üles näitamine, kui ka seda teha ei tihka. Seejärel kasvata head tunnet, mida teguviis pakub.

Liigne enesekontroll

Enda tunnete, mõtete ja kehakeele paika seadmiseks või muutmiseks tuleb end jälgida. Sellega liialdamisel muutud aga peagi kontrollivaks ja närviliseks. Kui mõtled pidevalt: «kas teen seda õigesti, kas istun õigesti, kas kõnnin liiga aeglaselt või liiga kiiresti?» siis tunned ärevust. Seegi paistab välja kehakeelest.

Seega tuleb õppida enda tundeid, mõtteid või kehakeelt jälgima normaalsuse piires. Ära lase muutuste soovil kontrolli alt väljuda

Enda või elu liiga tõsiselt võtmine

Asjadesse liiga tõsiselt suhtumine pole kasulik mitmel põhjusel. Võid selle tõttu väiksemagi märkuse tõttu solvuda või vihastada ning raskeks võib osutuda asjade minnalaskmine - selle asemel hoopis lased tunnetel kasvada. Kuna näed igapäevaelu võitlusena, siis võib ülesannete täitmine palju vaevalisem paista, mis süvendab sinu ohvritunnet.

Ning lõpuks pole tõsine hoiak hea suhtlemisele ning kehakeelele, mille läbi negatiivsed tunded välja paistavad. Selline mõtlemine pole ka abiks, kui soovid kehakeelt parandada, kuna võtad siis eesmärki liialt tõsiselt. Vigade tegemisel võid enda peale pahaseks saada, mille tulemusel ülesanne liialt palju sinu mõtteid hõivab.

Kiirus ja kärsitus

Liiga kiiresti liikumine võib stressi tekitada ning viimane omakorda tempot tõsta või rahutust põhjustada. Kiirus ja kärsitus tekitab ka ümbritsevates inimestes stressi, närvilisust ja ebamugavust. Istudes jala kõigutamine või sõrmedega vastu lauda trummeldamine on kaks kärsitut harjumust. Näo sagedane puudutamine on kolmas.

Nihelemise asemel saad käsi kasutada sõnade selgemalt edastamiseks – millegi kirjeldamiseks või mõtte rõhutamiseks. Kuid ära kasuta käsi häirivalt palju ning kontrolli, et kätega vehkima ei hakka.

Kui oled kärsitu, siis võib aidata rahunemise õppimine. Näiteks aitab lõõgastuda lihtsalt aeglasemalt liikumine. Nii paistad ka rahulikum ja enesekindlam. Ning harjumusest enda nägu puudutada võid lahti saada seda tegevust meeles pidades ja vältides. Ka elus esinevad suuremate probleemidega tuleb tegeleda, et harjumust leevendada.

Kehahoiaku unustamine

Rühile tuleks mõelda aeg-ajalt – see ei tohiks saada kinnisideeks. Rahulikul moel ja pea püsti sirge seljaga istumisest või seismisest on mitmeti kasu:

• Loob positiivseid emotsioone nagu erksus ja keskendumisvõime.
• Aitab luua esmamuljet, kuna näed siis huvitavam / võluvam.
• Aitab vahel vältida valu seljas või õlgades.

Endasse tõmbumine

Avatus ja selle edasiandmine on suhtlemise üks olulisemaid komponente. Kui sulgud endasse või alustad vestlust kinnisena, on raske siirast kontakti luua. Kui tunned end ettevaatliku ja endassetõmbununa, siis ei takista see sind vaid avatud olemast. See ei lase sul ka rahulik olla, naeratada ja rõõmu tunda.

Levinud suletuse viisid:

• jalgade ja/või käte ristamine,
• silmside vältimine,
• joogi hoidmine rindkere ees.

Endassetõmbumine tuleneb sageli närvilisusest või ebakindlusest. Võid mingil määral näha inimesi, kellega kohtud, ohuna. Võib-olla pelgad, et nad pilkavad sind, sa ei meeldi neile või jätad endast kuidagi rumala mulje.

Enda tagasi hoidmine

Oletame, et teadsid suuremat osa eelpool kirjutatust juba varem. See pole just raketiteadus. Miks sa siis ikka veel neid soovitusi või mõningaid teisi nõuandeid kuulda ei võta, et suhtlemist muuta ja sellega katsetada?

Üheks suureksa põhjuseks võib olla, et hoiad end tagasi. Võid hoida end tagasi olemast väljendusrikkam üldiselt või näiteks kätega. Põhjuseid, miks nii teha võid, on erinevaid. Ilmselt on kõige levinum neist juba eelnevalt kirjeldatud hirm, et mida teised mõtlevad, ütlevad või teevad.

Inimesed võivad küll negatiivselt reageerida ja võid ise esialgu kehakeelega liialadada, kuid teised ei vaata sind nii palju kui arvad. Nad on nagu sina. Neil on oma asjad, mille pärast muretseda ja millele mõelda.