«Laste järelevalveta jätmine randades on endiselt probleem. Kadunud laste otsimine oli vetelpäästjatel igapäevane tegevus. Sageli ei osanud vanemad rannavalvele oma kadunud last kirjeldadagi. Korra juhtus, et kadunud lapse vanem ei tundnud oma last ära,» ütles G4S Eesti rannavalve juht Henry Seemel.
Vetelpäästjate abi läks vaja ka spordiüritusel. XI Haapsalu triatlonil turvasid nad Vasikaholmi rannas üht väsinud last, kes kategooriliselt soovis distantsi lõpetada, ja abistasid üht vähese ujumisoskusega meesterahvast, kes sattus sügavas vees ohtu.
Juulis, mil vesi oli soojem, sattus randa rohkem neid, kes soovisid täispuhutava madratsiga vette minna. Kuna Pirita rannas on oht, et täispuhutava madratsiga võivad suplejad triivida jahisadama alale või surfialale, siis tuli vetelpäästjatel ainuüksi juulikuus 252 korral sekkuda, et rannalised kummimadratsiga vees ohtu ei satuks. Suve peale kokku oli G4S valvatavates randades selliseid juhtumeid 342.
«Kummimadratsite ja muude täispuhutavate ujuvvahenditega me lapsi vette lubada ei soovita. See, et tuul võib lapse kummimadratsiga merele viia on probleem, mida sageli alahinnatakse. Samuti võib laps mänguhoos ujuvvahendiga sügavasse vette sulistama minna ja seejärel kummimadratsilt vette kukkudes uppumisohtu sattuda,» selgitas Seemel.