Lugeja kirjutab: paljud naised rabavad teiste jaoks

Foto: Caro / Scanpix

Seekord kirjutab meile lugeja, kes sai inspiratsiooni Moodsa naise kolumni lugemisest ja sellest, kuidas viimane koristaja palkas. 

Olen saanud korraliku vanamoodsa kasvatuse ja ise ka selline tubli inimene. Ütlen seda irooniaga, sest sõnad «korralik» ja «tubli» on minu jaoks elu jooksul oluliselt devalveerunud. Mis on nende tõeline tähendus? 

Tubli naine on tubli igal rindel, loomulikult ka kodus. Teeb kõik ise ja kui ei tee, siis vaikib sellest. On siin üldse mingi loogika? Milleks kõike ise teha? Päris kõike me niikuinii ise ei tee, aga mille järgi me lahterdame, mis on aktsepteeritav ja mis mitte?

Koristamine on nii mõttetu tegevus. Väga vajalik, aga õnn korras kodust on nii üürike. Kõik on peagi tagasi samas olukorras. Ülejäänud pereliikmed märkavad su koristamist ainult siis, kui see on tegemata või ei huvitagi see neid üldse. Jah, võib ju kodused ülesanded pereliikmete vahel ära jagada, aga võib olla oleks siiski õigem mõned neist ülesannetest üldse kellelegi teisele anda?

Mina annaks ära nii koristamise, pesupesemise kui söögitegemise. Viimast teeksin vahest harva, kui tõesti isu on ise teha. Takistuseks ongi ainult majanduslik pool. Pole hetkel seda liigset raha, aga igal juhul usun, et tasub delegeerida neid asju, mida sulle teha ei meeldi.

Ajaga on mul järjest enam tekkinud vastumeelsus selle suhtes, kui pean tegema asju, millel pole mõtet. Kindlasti tuleb selliseid asju aeg-ajalt teha. Näiteks tööl pole paljudel sageli võimalik otsustada, mis on mõttekas ja mis mitte, aga kodus? Võiks ju siis vähemalt kodus elu mõnusamaks teha!

Olen näinud, kuidas tublid inimesed rabavad, et kõik elus oleks korras ja kena. Niidavad terve nädalalõpu muru, keedavad kõik moosid ise, nende kodu näeb alati laitmatu välja. Hea küll, võib olla mõni tõesti naudib seda, kuid paljud teevad seda justkui selleks, et näidata teistele, kui tublid nad on. Võib olla on nad hoopis rumalad? Paljud naised rabavad ennast kodus segaseks ja on pärast kibestunud, et miks mina, aga võib olla ei peaks sina. Võib olla pole mitmeid asju üldse teha tarvis, me lihtsalt oleme harjunud neid tegema.

Ma tõesti ei taha kedagi teist solvata. Olen ise pigem see, kes on liiga tubli ja lõpuks väsinud ja tüdinud. Õpin iga päev natuke vähem tubli ja korralik olemist ja see teeb mulle rõõmu. Elu on lühike, valige hoolega, mida teete ja mõelge, kas see on tõesti mõttekas tegevus.

P.S. Näiteks kohvi joomine on minu jaoks alati mõttekas!