Inspireeriv galerii: nende üheksa disaineri tööd on Eesti tulevik

Valik noorte Eesti disainerite töid (vasakult ülevalt): Mari Lights lühter North, Framed By Karl, Roberta Eineri kollektsiooni näidis, Darja Popolitova ehe, Johanna Tammsalu Line Collection, Karmen Saadi keraamika. Foto: Eesti Disainikeskus / Postimees

Noore disaineri preemiat SÄSI antakse tänavu välja juba kümnendat korda. Sel aastal kandideeris noore disainer preemiale 18 väga tugevat kandidaati, kelle hulgast valis žürii finalistid välja.

Auhinna eesmärk on Eesti disaini järelkasvu kindlustamine, noorte disainerite loova ja iseseisva tegutsemise toetamine ja julgustamine ning uute loojate toomine meedia, avalikkuse ja eelkõige ettevõtjate huviorbiiti. Žürii hulka kuulusid Martin Pärn, Ville Jehe, Jonas Pettersson (Rootsi, Form Us With Love), Aap Piho, Jane Oblikas, Reet Aus ja Maire Milder. Eriauhinna ühele noorele disainerile paneb välja Eesti suurima disainimeeskonnaga ettevõte Baltika Group.

«Kandidaate oli küll sel aastal vähem kui eelmise korral, aga kõik disainerid olid väga tugevad ja esindasid väga erinevaid disainivaldkondi,» võtab kokku žürii esimees, disainer Martin Pärn. «SÄSI nominentide põhjal võib väita, et Eesti disaini tulevik heades kätes, väga kirju ning mitmekülgne. Finaali pääsenud tööde hulgas on nii Londoni moelavade kõrgmoodi, eksklusiivseid väikeseeriaid kui ka Brasiilia külakoolile bambusest tehtud mööblit ja lahendusi ravimite manustamiseks,» lisab ta.

Üheksa finalisti hulka pääsesid: Johanna Tammsalu, Kaisa Sööt, Roberta Einer, Karl Annus, Darja Popolitova, Maarja Mõtus, Kairi Lentsius, Mari Lights ja Karmen Saat.

SÄSI ja teiste Eesti Disainiauhinnad 2016 kategooriate laureaadid kuulutatakse välja pidulikul auhinnagalal 16. septembril kell 20.00 Kultuurikatlas.

Nominentide tööde näitus avatakse 12. septembril Viru Keskuse aatriumis, näitus jääb avatuks 25. septembrini.

Mida arvas žürii nomineeritud disaineritest?

Roberta Einer ja tema tööd Foto: Eesti Disainikeskus / Postimees

Roberta Einer, moedisainer. «Eestlastele on lihtsam meeldida, aga rahvusvaheliselt suurele pildile pääsemine nõuab kindlasti meiesuguse disainiriigi kõrget tunnustust. Isikupärane ja julge looming.»

Kollektsioon AW16: 2016. aasta sügis- ja talverõivaste kollektsioon loob tugeva, ent naiseliku mulje, kasutades selleks ülisuuri kujundeid, neoonvärve ja uusi materjale, austades samal ajal kadunud maailma sätendavaid kauboisid. Selles 15 esemest koosnevas kollektsioonis on Roberta stiil küpsemaks muutunud: ta kasutab tumedamaid värve ja on valikut laiendanud ülikondade ja ülerõivastega. Ta nihutab oma oskuste piire, õmmeldes motiive ja kaunistusi kvaliteetsetele kunstkarusnahast mantlitele, pöörates seega pea peale tavalise mantli kontseptsiooni, mille puhul näeme kaunistatud mantliosa karusnahast krae ja äärisega. Lisaks kasutatakse appliqué jaoks õrna vahatatud pitsi.

Kollektsioon SS16:2016. aasta kevad- ja suverõivaste kollektsioon peegeldab muretut-moodsat suhtumist, mida väljendatakse kirgaste merevärvidega, siniste appliqué’dega naiselike drapeeringutega. Disainer kujundab ümber ja rafineerib USAst pärinevaid logodega jakke ja kisakooritüdrukute kostüüme, kasutades selleks peeneid tikandeid ja helmeid, luksuslikku pitsi ja lõpupeokleitide satiini. Roberta töö keskmes ongi tikandid ning selles kollektsioonis arendab ta edasi appliqué- ja lapitekitehnikaid, kasutades ka fooliumi.

Darja Popolitova ja tema tööd Foto: Eesti Disainikeskus / Postimees

Darja Popolitova, ehtekunstnik. «Tugev ja isikupärane käekiri. Rahvusvahelise läbimurde potentsiaal on suur – ühendatud on uus ja värske lähenemine ning tehniliselt kõrge tase.»

KLIV ehteseeria, 2015: KLIV on vanadest kahvlitest valmistatud ehete seeria. Käsitsi lõigatud, painutatud ja poleeritud kahvliosadest on tehtud ainulaadsed prossid, kõrvarõngad, ripatsid ja sõrmused. Roostevabast terasest ehted on sooneutraalsed ning vastupidavad. Ehted on inspireeritud teravusest ja ideest, et nii mehed kui ka naised on tugevad isiksused.

TRANSCRYSTAL, 2016: TRANSCRYSTAL ehteseeria esteetikal on mitmetahuline olemus: selgete siluettide kõrval on ka läbipaistvuse müstika. Viidates Hans Christian Anderseni «Lumekuninganna» muinasjutule, on ehete lähtematerjaliks kristall- ja tarbeklaasist vaasid, kausid või pokaalid. Käsitsi lõigatud ning poleeritud materjali osadest on tehtud ainulaadsed prossid, kõrvarõngad ja ripatsid.

Johanna Tammsalu ja tema tööd Foto: Eesti Disainikeskus / Postimees

Johanna Tammsalu, tootedisainer. «Johanna on omanäolise käekirjaga sitke vaimuga disainer, kelle töö ja erialane tegevus on Eesti disainile rahvusvahelisemat au ja kuulsust toonud. Kõrgelt tuleb hinnata tema ettevõtlikkust – häid ideid on kõigil ent nende vormumine millekski käegakatsutavaks ja tiražeeritavaks on aastatepikkune visa töö, mille jaoks paljudel ei jätkugi jõudu.»

NÖRK RACK, 2015. NÖRK RACKi saab riputada lakke või tala külge ning seda saab hõlpsasti ümber paigutada. Lisaks on see piisavalt väike ning võtab seega majas, kohvikus või vaateaknal minimaalselt ruumi. Köiel olevad konksud on spetsiaalselt valmistatud alpinismi- ja kõrgtööde julgestussüsteemide ning merenduses kasutatavate köite eeskujul.

Väikesed Solid Spini lambid, 2016. Väikesed Solid Spini lambid on loodud klientidele, kelle elamise jaoks jäid esimesed keraamilised lambid liiga suureks. Solid Spini lambid sündisid tänu katsetustele, kus keerutasin igapäevaseid esemeid nagu kingad, prillid, raamatud, tassid, puldid jms. Mind huvitasid kujundid ja uudsed vormid, mis  neid esemeid keerutades sünnivad.

Kairi Lentsius ja tema tööd Foto: Eesti Disainikeskus / Postimees

Kairi Lentsius, moedisainer. «Tööstusliku lähenemisega moedisainer. Koostöös masinaga üritab ta leida uusi ja huvitavaid lõikeid ja jooni.»

Cut In, 2015. Projekt «Cut In» uurib laserlõikamise võimalusi materjali manipulatsioonis ja kolmedimensiooniliste vormide loomisel. Kollektsioonis uuritakse laserlõigatud joonte väljendusviisi ja nende suhet kehaga rõiva konstrueerimisel ja drapeerimisel. Samuti on projekt ettepanek hakata mõtlema moetööstuses laserlõikamisest teisiti. Laserlõikamisest on seni mõeldud kui kaunistamisviisist, aga tegelikult võiks laseril olla disainiprotsessis palju suurem roll.

Cut out, 2015-2016. Kollektsioon «Cut Out» on osa laserlõigatud esemete seeriast. Tegemist on väikese kollektsiooniga, mille abil uuritakse kahe üksteisele vastanduva kanga suhet ja seda, kuidas nad kanga kihiti kasutamisel ja drapeerimisel käituvad.

Kaisa Sööt ja tema tööd Foto: Eesti Disainikeskus / Postimees

Kaisa Sööt, tootedisainer. «Hea näide disaineri kohanemisvõimest mistahes olukorras või kultuuris.»

Suvi Chair, 2015. Suvi Chair sündis tellimustööna Brasiilia São Paulo regioonis asuvale Agudose küla koolile. Koolimaja ehitamisel kasutati vaid kohalikke materjale nagu muld, bambus ja puit ning meil paluti järgida sama põhimõtet. Protsess algas traditsiooniliste bambusmööbli valmistamise tehnikate õppimisega. Sellele järgnes kohapeal üles seatud töökojas bambusega katsetamine, et luua lihtne ja ladustatav bambustool. Istmena kasutasime külma ja tugevat hambapastatuubidest valmistatud plaatmaterjali, mis sobis troopilisse kliimasse hästi ja täiendas visuaalselt väga „savist“ koolimaja.

Karl Annus ja Framed by Karl Foto: Eesti Disainikeskus / Postimees

Karl Annus, tootedisainer. «Karl on prillidega sammu edasi astunud ja loonud uued innovaatilised lugemisprillid.»

Framed by Karl, 2016: disainer Karl Annuse valmistatud puidust prilliraamid valmivad Eesti tootemargi Framed by Karl all. Puitprillid on kerged, mugavad ning eelkõige silmapaistvad ja originaalsed aksessuaarid. Valikus on mudeleid igale maitsele ning prillid valmivad vastavalt kliendi mõõtudele ja soovidele. Väärispuidukasutus on kooskõlas Framed by Karli jätkusuutlikku tarbimist austava maailmavaatega. Prillikollektsioon koosneb nii varasematest kui ka viimase aasta jooksul loodud mudelitest.

Karmen Saat ja tema tööd Foto: Eesti Disainikeskus / Postimees

Karmen Saat, keraamikadisainer. «Hindan kõrgelt tema suutlikkust vormida eksperimentaalsed ja kontseptuaalsed ideed tarbitavateks ja nauditavateks tarbeesemeteks.»

Karmeni tööd tähistavad tema tausta ja näitavad valvsust ka kõige tavalisematele detailidele. Ta kohtleb oma tööd kui kunsti projekti, mis võimaldab olla julge ja väljendusrikas. 16-aastaselt kolis ta Inglismaale, et jätkata oma kunsti arengut. Aasta töötas ta Hollandis keraamikuna, kus asutas ka oma stuudio.



Maarja Mõttus ja tema tööd Foto: Eesti Disainikeskus / Postimees

Maarja Mõtus, disainijuht, teenusedisainer. «Teerajaja ja väga tugev kontseptuaalne mõtleja, tugeva disainijuhi potentsiaaliga disainer. Selliseid disainereid vajame tulevikus väga palju.»

Personaalne jaendamine, 2014: ravimite personaalne pakendamine lihtsustab ravimit tarvitavatel inimestel ravimite võtmist. See on Põhjamaades levinud praktika, mis parandab ravisoostumust ja vähendab ravimiste jaotusele kuluvat õendustöötaja tööaega. Personaalne jaendamine on uus teenuse kontseptsioon, mis kombineerib raviminõustamise, personaalse pakendamise ja transpordi üheks tervikteenuseks. Personaalse jaendamisega kaasnev ravimikalender teeb osapooltele tarviliku ravimiinfo senisest oluliselt paremini kättesaadavaks.

Mari Lights Foto: Eesti Disainikeskus / Postimees

Mari Lights. 2012. aastal alustas Tallinnas tööd ettevõte, millel ei olnud tol hetkel isegi kindlat plaani, millega täpsemalt tegelema hakata. Oli vaid hulk ideid ning kaks partnerit.

Tauri Mae ja Mari Saarepera on dünaamiline duo insenerist ja kunstnikust, kelle ühiseks kireks on disain. Kahe äärmuse koos tööle hakkamisel oli loomeprotsessil sama palju ühist kui nihkkaliibril ja pintslil. Aastate jooksul on sellest kujunenud kindel stiil ja väärtused, mille väljundiks on ühine disainistuudio. Kaks väga erineva tausta ja maailmavaadetega inimest on õppinud edukalt koos töötama. Kombineerides tehnilisi teadmisi kunsti ja disainiga tekkis midagi, mis on nende jaoks päris - Mari Lights.

Lühter North, 2015: lühter North on inspireeritud üle saja aasta vanusest neooni valmistamise tehnoloogiast ja lühtri klassikalisest vormist. Nende kahe elemendi ühendamisel sai tulemuseks on industriaalse tooniga kaasaegne valgusti, milles on tunda sajandite hõngu.

Eesmärk oli luua valgusti, milles kaasaegsed tehnoloogiad ja materjalid kohtuvad nostalgilise äratundmisega. Industriaalse tooniga neoontorud ning lühtri aegumatu vorm kõnetavad korraga mitut põlvkonda ning sellega loeme eesmärgi täidetuks.