/nginx/o/2016/08/22/5746377t1h960b.jpg)
«Suhtun rahasse üsna tõsiselt ja õpetan sama ka oma lapsele,» kirjutab meie ja Maxima lugejamängu raames lugeja R. Veel täna ootame teie kirju, nii osalete kolme 50eurose kinkekaardi loosimises!
Lugeja taskurahast: laps ei peagi kõike saama!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu arvates saab laps taskuraha kaudu hästi aru, mis raha väärtus üldse on. Näiteks kui laps midagi saada soovib, siis kõigepealt pakun välja, et ostku oma taskuraha eest. Sageli ei tundugi siis soovitud vidin enam nii ihaldusväärne. Loomulikult ostan ikka lapsele aeg-ajalt asju, aga oma taskuraha peale mõeldes saab laps paremini aru, mis tunne on raha kulutada.
Kui mul on tarvis olnud lapse käest raha laenata, siis annan talle selle pärast ka tagasi. Laen on laen ja kuidas ta muidu õpib, mida see tähendab. Kui lapsele on juba taskuraha antud, siis ongi see tema raha ja ta saab ise sellega arvestada. Lapsi on kindlasti erinevaid, mina saan rääkida ainult oma kogemusest.
Ma arvan, et vanemad ei peaks oma lapsi taskuraha või ostetud asjadega liialt hellitama. Lapsed vajavad tõepoolest rohkem tähelepanu ja mitte niivõrd palju materiaalset. Lapsevanematena pelgame ilmselt liialt, et meie lapsed jäävad ilma millestki, mis teistel on.
Minu filosoofia on, et kõike ei peagi saama. Eriti tasuks mõelda, mida sa ise üldse tahad, mitte kulutada raha sellele, mis tundub popp. Midagi sellist püüan oma lapsele rahaasjus õpetada ja õnneks oleme rahateemadel üsna ühel lainel.»