Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Lugeja laste taskurahast: rõõmustan, et mu lapsed oskavad hästi loobuda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Dagmar Lamp
Copy
Artikli foto
Foto: PantherMedia / Scanpix

Meie lugeja Tiina peres on neli last, kellest kaks on juba kooliealised – üks läheb teise, teine neljandasse klassi. «Mina emana ei ole annud oma lastele kooli kaasa taskuraha, kuna nad hommikul kodus söövad, lõunaks on korralik soe toit.»

Muidugi on ka Tiina lapsed rääkinud, kuidas teistel on palju raha ning mida kõike kaaslased on ostnud. Teisalt saadab Tiinagi teinekord lapsi enda antud rahaga poodi, kust nad toovad seda, mida tarvis, preemiaks saavad selle eest jäätist.

«Olen õnnelik, et meil pole lastega taskuraha teemadel tülisid olnud,» rõõmustab ema, kes muidugi annab neile taskuraha siis, kui on sõit teatrisse või ekskursioonile, tihtipeale tuuakse aga see viis või kümme eurot ka tagasi – ei läinud vaja! Lastel on ka vanaema, kes taskuraha annab, selle raha soovitab ema kõrvale panna. «Väiksem lasteaialaps on küll hetkel see, kellel on kohe tarvis ka kaks eurot kõik ära raisata.»

Tiina peres kingitakse lastele sünnipäevadeks põhiliselt ainult raha, mis tähendab, et laps saab kokku päris suure summa. «Oleme siis ostnud kasulikku ning jätnud 10 eurot summast lapsele lihtsalt raiskamiseks.»

Pere lastel on ka suur hoiupõrsas, kuhu lähevad mündid-sendid ning kui põssa täis saab, jagatakse see nelja vahel kenasti ära. Enne panevad lapsed paberile kirja, mida ihaldavad. «Emana ma olen laste raha osas rahul,» mõtiskleb Tiina. «Pean rõõmustama, et nad oskavad hästi loobuda.»

Tagasi üles