Lugeja: oleks tore, kui Eestis oleks kõigil peredel võimalik lastele taskuraha anda...
18. august 2016, 17:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuu algus ja palgapäev! Ja nagu ilus ümmargune martsipanitort on taas minu pangaarvel üsna ümmargune summa... mitte kuigi suur, aga siiski piisav, et mitu head suutäit saaks. Kuidas kahaneb nende peres «palgatort», kirjutab meile lugeja Annika.
Esimesed üsna suured ampsud võtavad sellest korterilaen ja kindlustused, kommunaalkulud ja elektriarve. Siis tahavad oma osa telefoniarved, ajakirjade tellimused ja trennitasud.
Ja ongi minu ümmargusest tordist saanud palju väiksem kakuke. Selle jagamine käib igal kuul juba palju läbimõeldumalt, et jaguks kuu lõpuni.
Üks summa, mis siiski veel igakuisesse graafikusse kindlalt kuulub, on lapse taskuraha. Meie peres kasvab 15-aastane teismeline. Selles vanuses lapsel on oma tulekuid ja minekuid ning nendega seotud segaseid kulutusi juba päris palju.
Meie poiss saab taskuraha iga kuu 60 eurot: 30 emalt ja 30 isalt. Poisi enda sõnul saab enamik klassikaaslasi taskuraha umbes sama palju või isegi veidi rohkem. Taskuraha kanname tema pangaarvele kuu alguses ja tegelikult on pangas üsna hästi näha ka see, kuhu see tal enamasti kulub. Just kulub, sest meie laps ei ole eriline säästja ega korjaja. Tema raha kulub peamiselt sõpradega väljas käies kinole ja ühistele kohvikuskäikudele.
Riideid ja koolitarbeid ta oma taskuraha eest ostma ei pea, välja arvatud siis, kui midagi lihtsalt ära kaotab või lõhub. Kui aga tahetakse lihtsalt moepärast vingemaid kõrvaklappe, telefoni, jalgratast vms, siis peab poiss küll ise koguma hakkama. Kui me siis näeme, et raha enam-vähem koos, siis aeg-ajalt toetame ostu veel ka omapoolse lisasummaga.
Suvel sai poeg lisasumma ka malevatöödest ning vanavanematelt. Selle raha eest osteti telefonile akupank, uus koolikott, raadio, potilill ning suur Eesti lipp.
Vahel pean ma talle «loenguid» raha tõhusamast kasutamisest ja noomin, kui ta kipub sõpradele liialt välja tegema, ent samas leian, et pere ja sõpradega hästi veedetud aeg ning selle peale kulunud raha ei ole lihtsalt raisatud või maha visatud, vaid on panustatud hästi ning kasulikult.
Oleks tõesti hea, kui igal perel Eestis oleks võimalik oma lastele taskuraha anda ja kõigi vajalike tulude-kuludega kenasti välja tulla.
Kirjuta meile, kuidas teie peres rahaasjad on korraldatud, ja osaled kolme 50-eurose Maxima kinkekaardi loosimises!