Alex Lepajõe leidis saates «Mida teie arvate?: Salasuhe», et kui suhe mehe ja naise vahel toimib, siis ei saa mitte ükski naine seda lõhkuda, aga kui ei toimi, siis ei hoia ükski vägi seda meest kinni ning süüdlasi pole mõtet otsida.
Kas armuke on põhjus või tagajärg?
30. jaanuar 2011, 17:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alex Lepajõe oli veendunud, et armuke käib kokku eelkõige abieluga ja seega saab selline suhe kesta üksnes sama kaua, kui kestab abielu. «Kui abielu puruneb, siis reeglina pole ka armukest vaja. Armuke ise on huvitatud sellest, et see abielu püsiks,» osutas ta.
Seepeale ütles Hannes Hermaküla, et järelikult on kõige parem, kui oma naine on su armuke.
Saatejuht Maire Aunaste jutustas omalt poolt, et tema tuttava, 28-aastase naisterahva ringkonnas pole ühtki sama vana naist, kes ei püüaks mõnelt naiselt meest üle lüüa. Alex Lepajõe leidis, et las nad ründavad, see on nende õigus. «Kui see asi toimib, siis järelikult see suhe, kuhu ta ronib, ei toimi, nii lihtne ongi,» arvas ta.
Hannes Hermaküla tõi seepeale sisse võrdluse autovargusega: auto võib samamoodi ahvatlevalt seista, nii et tekib soov seda proovida. Kirsti Timmeri ja Alex Lepajõe vastuväite peale, et naine pole sarnaselt autoga kaup, leidis Hermaküla, et tänapäeva ühiskonnas tihti just nii aga kipub olema.
«Kui sulle meeldib suhtes mees või naine, sa näitad oma tundeid. Kui auto käima ei lähe, siis ei saa seda varastada. Sama ka suhtes,» jätkas diskussiooni Lepajõe.
«Minu sõnum on, et teatud kaup ei ole lihtsalt saadaval ja ei tohi minna torkima. Üritad lihtsalt mitte tekitada sellist olukorda, kus keegi saaks proovima, torkima tulla,» lisas Hermaküla hiljem, kui uuesti selle hoogsa vestluse jätkuks sõna sai. «Mina ei arva, et kui suudad kellegi ära võluda, siis las minna.»
Doktor Jüri Enneti sõnul tuleb truuduse ja truudusetuse võrrandisse lisada veel üks asi. «Kogu asi saab alguse sellest, et paarisuhe saab alguse sellest, et saada järglasi, ja kui järglased on olemas, siis kuidas neid kasvatada või kasvatamata jätta. Kui lapsed on ilusasti kasvatatud, siis see on see mõõdik, millest peame lähtuma. Mis on enne seda või pärast seda või selle kõrval, on hundiudu.»
Suhe peab tema sõnul olema aga ülitugev, et lapsed tunneksid kindlust ja niisamuti pere, muu siis ei häiri, kuna tugisammas on olemas. Aga kui pärast laste üleskasvatamist suhe ei tööta, siis pole ka midagi teha. «Kui suhet ei ole, siis ei ole, ainult rumal vägistab pärast edasi, pikk elu on veel ees,» rääkis Ennet. Kui ükski kaardistamine või psühholoogi juures käimine ei aita suhet edasi ja selgub, et on vaja minna teisele kursile, siis tuleb ka minna.
Kirsti Timmer pakkus, et pereelu tuleb võtta lahedamalt, nii et see oleks mõnus, mitte kohustus ning kartus, et äkki üks petab teist. «Kui selline õhkkond on, siis tuleb uus mees võtta, kes istub arvuti taga, joob Coca-Colat ja pistab krõpse,» soovitas ta irooniliselt. «Nautige oma elu – te ei saa muuta asju, mida te nagunii ei saa muuta. Inimene peab olema õnnelik.»
Kakskümmend aastat tagasi armukeserollis olnud Inna Mölder tõdes oma kunagisele kogemusele tagasi vaadates, et armuke ei ole mitte põhjus, vaid tagajärg, ning iga paar peab enda probleemid ise lahendama.