/nginx/o/2016/08/18/5730219t1h6c7b.jpg)
Veerand sajandit tagasi oli siinmail kombeks korra aastas välja selgitada riigi kauneim neid. 9. märtsil 1991 võttis miss Estonia tiitli ja krooni neljanda sõjajärgse kaunitarina vastu kooliõpetaja Erika Bauer, kes endiselt seda päeva eriliselt tähistab. Arter uuris, mida missitiitel tollal tähendas ja kuidas mõisteti sõnapaari «ilus naine».
Töötasin siis Kadrina keskkoolis algklasside õpetajana ja minu tollased teise klassi juntsud olid kooli tulnud kuueaastasena. Õppisin samal ajal ka Tallinna Ülikoolis, kui korraga tuli missivõistluse korraldajalt Valeri Kirsilt kutse osaleda Miss Estonia valimistel. See oli talongimajanduse kõrgaeg, tavalised poed olid kaubast lagedad, valuutakauplustest sai heal juhul markade või dollarite eest midagi osta, kuid see kõik oli pisku. Isegi elementaarset trikood või mis tahes pidulikku riietust oli võimatu kuskilt leida. Ostsin koos sõbranna Pillega siis sobiva kanga ja ta õmbles sellest mulle valge võistluskleidi.
Hoolimata riigi majanduslikust kitsikusest korraldati Eesti missi leidmiseks üle vabariigi igati vägevad eelvoorud: Miss Livoonia Lõuna-Eesti neidudele ja Miss Viroonia Põhja-Eesti neidudele. Kenamad pääsesid Tallinna ME lõppvooru.