Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Eesti naised räägivad: kuidas me masturbeerime?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Dagmar Lamp
Copy
Foto: Vida Press

Millegipärast ei taheta masturbeerimisest väga rääkida, kuigi see on oluline seksuaaltervise osa ning iseendaga kontaktis olemine tagab üleüldiselt õnnelikuma elu, rääkimata parematest kogemustest partneriga vallatlemisel. Uurisime Eesti naistelt, millised on nende masturbeerimisharjumused, millal nad selle enda jaoks avastasid ning milliseid nippe nad rahulduse saamiseks kasutavad.

Eile jõudsid Ulaka Kaunitari poodi müügile ka Lelo tütarfirma Picobongi uue põlvkonna Remoji seksmänguasjad, mida saab juhtida lõbusa äpi vahendusel. Seetõttu küsisime naistelt ka, mis suhe neil erinevate mänguasjadega on.

Liisi (31): «Mul on truu kaaslane – BSwish vibraator, mis on laetav ja teeninud mind juba mitu head aastat. Muud nagu ei ole vajagi. Kõrvale vaatan pornot, sest – tahan! Vahepeal ka loen erutavaid jutte, aga üldiselt tunnen, et olen rohkem visuaalne inimene ja ise fantaseerida ei viitsigi. Partneri ees onaneerida pole ma kunagi eriti tahtnud ja ma ei mõista, miks see mõne jaoks erutav on. Onaneerimise avastasin enda jaoks umbes 12-13aastaselt, ikka vanade heade Maajade abiga ja pärast avastust pole enam järele jätnud, see on normaalne osa minu elust.»

Kati (30): «Ma olin ikka päris laps igatahes, ehk umbes kaheksa-aastane. Avastasin selle kuidagi läbi veesurve. Mul on mänguasjasahtel praeguseks üsna eeskujulik, aga lemmik on ikkagi üksainus, mis mul üksikutel õhtutel vatti saab. Kunagi mõtlesin, et mis kurat meestel sellega on, et neile meeldib ennast rahuldavaid naisi vaadata, nüüd olen leppinud, et ei tea seda. Ja teiste naistega rääkisin veebiseksist, minu jaoks igav ja pointless. Eks kui partner oleks vaimustuses mõttest kaamera ees lahtilöömisest, nii et mina vaatan, siis eks ma elan selle üle muidugi ja naeratan talle viisakalt, aga midagi see mulle ei paku küll, st ei eruta.»

Angela (27): «Minu jaoks on onamine suhteliselt teisejärguline, kui mees on iga kell võtta, aga samas kuus paar korda tuleb ette ja ikka oma sõrm on kuningas.»

Evelin (26): «Tegelikult peaks rääkima hoopis sellest, kuidas matkal onaneerida! Mul on ikka kolm-neli korda elus ette tulnud selliseid mitmenädalasi kuni kuuajaseid matku suures seltskonnas ja selle jaoks on kõiksugused oma nipid ja trikid. Näiteks pole normaalne vari kadakapõõsas, samuti pole mõtet ette kujutada, et keegi sind ei näe, kui eestimaisesse kristallselgesse merevette lähed. Telgiga on see lugu, et hakkab sahisema, raibe. Jälle häda! Saunas on palav, võsas on puugid ja liival on liivane…»

Gea (29): «Ma avastasin onamise võlud alles 25aastaselt. Õigupoolest juhatas mind selleni tollane mees. Oi, kurat! Kus siis läks alles onaniseks! Ärkasin hommikul onamiseks varem ja käisin tööl ka vaid nõutud sekundideks, et siis koju terveks õhtuks onama minna. Polnud jänku-vibraatorit vajagi. Oh, vanad head ajad! Praegu rahuldan end siis, kui mees on kaua komandeeringus, aga endal isu peal. Vahel tuleb ette ka mehega, kui on peojärgne hommik, kõht pohmasööki täis ja liikuda ei suuda, siis ikka toetame teineteist.»

Riin (31): «Mina avastasin masturbeerimise enda jaoks kuskil seitsmeaastaselt. Kõigepealt leidsin venna soomekeelsed pornoajakirjad, siis joonistasin endale ise meelepärast porri ja lõpuks juba tulid pornosaidid. Klassikalises mõttes ei ole kunagi masturbeerinud, see mulle ei sobi, aga minu teema on maast madalast olnud nn thigh pressing ja see on seni minu jaoks parim, kiireim ja lihtsaim viis orgasmi saamiseks. Lisaks saan seda teha kõikjal ning riietes. Ma kusjuures ei mäletagi täpselt, kuidas selle reitesurveni jõudsin, ilmselt kogemata. Kliitor saab nii meeldivat survet ning esimest korda oli päris korralik vau-efekt, pärast seda teadlik tegutsemine tähtede suunas.»

Sille (30): «Minu öökapisahtlis on muidugi vibraator, aga millal seda viimati kasutasin, seda ei mäleta. Samas käsitööga tegelen ikka ülepäeviti.»

Getter (35): «Mina avastasin masturbeerimise enda jaoks umbes kümneaastaselt. Täpselt ei mäleta, aga kindlasti aitas kaasa ajakiri Maaja. Tegelen sellega suht igapäevaselt, mänguasi on aga kuskil tolmu kogumas. Pigem kasutan näppe ja asi korras.»

Liina (24): «Mina hakkasin ikka väga vara peale, ma pakun, et olin siis suisa kolme-nelja-aastane. Meil oli vann ja kui mul külm hakkas, siis ma lasin dušist vett juurde. Tundus kuidagi nii mõnus ja asi sai lahendatud. Mingil hetkel, kui ma olin 18aastane, kinkis mu tolleaegne peika mulle vibraatori, millega ma sain suhteliselt kergelt lõpuni. Mulle aga ei meeldinud see hääl. Reaalselt käega õppisin ma end rahuldama alles umbes 22aastaselt ja praegu tegelen siis, kui isu on. Mõnikord seitse korda päevas, mõnikord ei tee nädalaid midagi. Mänguasjadega on see jama, et need, mis hästi teevad, on jube häälekad ja mind ei eruta see sumisemine sugugi.»

Kristi (25): «Mind meelitas nühkimiseni kuidagi onutütar, kui olin kuue- või seitsmeaastane. Sealt sain nö maitse suhu, abivahenditeks sobis kõik alates kõvadest nukkudest kuni telekapuldini. Klassikalise masturbeerimise sain selgeks pärast keskkooli. Vibraatorit pole, aga peaks endale kinkima küll.» 

Tagasi üles