Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/08/10/5706617t1hca8b.jpg)
Kui inimesel on diagnoositud vaimse tervise häire, võib ta omal nahal kogeda, millised stigmad ja eelarvamused sellega meie ühiskonnas senimaani seotud on. On kurb tõdeda, et inimesed kipuvad ilma fakte teadmata järeldusteni hüppama, sageli pole neil müütidel aga tegelikult alust.
AOL aitab ümber lükata viis levinuimat vaimse tervisega seotud müüti.
- Psüühikahäired on nakkavad. Kuigi mõned uuringud viitavad, et emotsioonid on «nakkavad», ei saa vaimseid häireid siia alla liigitada ning mingil juhul ei tasuks neid võrdsustada näiteks sügiseste viirushaigustega.
- Psüühikahäire viitab vägivallale. 2014. aastal läbi viidud uuring näitas hoopis, et vaimse tervisega hädas olevad inimesed langevad hoopis suurema tõenäosusega vägivalla ohvriks, mitte ei ole ise vägivallatsejad.
- Vaimne tervis on «peas kinni». Mitme psüühikahäirega kaasnevad väga tõelised füüsilised vaevused – depressioon, valud, nõrgenenud immuunsüsteem –, mida ei tasuks pisendada.
- Vaimse tervise häirete põhjused peituvad lapsepõlves. Elu jooksul kogetu mängib kindlasti rolli, kuid mitmed uuringud viitavad, et paljusid psüühikahäireid põhjustavad häired keha keemilises tasakaalus.
- Psüühikahäirest pole võimalik paraneda. Tegelikult on nii, et ravivõimalused ja selle efektiivsus varieerub ning sõltub inimesest. Teraapia, medikamendid ja hea toetussüsteem on kõik väga olulised, et aidata psüühikahäirest paraneda.