/nginx/o/2016/08/12/5712721t1h2d5b.jpg)
Olümpia avatseremoonia on õilsa spordi pidu. Aga nagu peol ikka, piilutakse siingi, mis naabril seljas. Üsna terase pilguga sealjuures. Oma maad esindavad atleedid on miljonite pilgu all ja võivad vaid riietusega hävida või loorbereid lõigata. Aga palun – siin on Maracana staadioni moemarsi võitjad ja kaotajad!
Kuidas panna sportlane olümpiaareenil riidesse nii, et aplaus aina kajaks ja peategelased ise end samuti mugavalt tunneksid? Minut-paar kogu maailma spordisõprade pilgu all pakub imelist võimalust tutvustada oma riiki, selle kultuuri, traditsioone, eripära. Ambitsioon on enamasti suurem, kui tahes-tahtmata ühe kostüümi peale ära mahuks. Lihtsaim lahendus tundub haarata lipuvärvide järele. Sportlane on rühikas taine tükk, miks ei peaks ta trikoloori-wrap’iks maskeerununa hea välja nägema? Või jääks truuks traditsioonile ja riietuks iidsete tavade järgi – kogu maailmale silmaringi avardav teada saada? Või äkki on ülemuslik hoopis sport – iga ese peaks kisendama treeningu järele ja olema maitse poolest nagu võimla riietusruumi paks õhk?
Praktika näitab, et hea tulemuse ja võimsad stiilipunktid saab koguda sõltumata sellest, milline taktika on valitud. Hea maitse peitub pisiasjades, täpses doseeringus, materjalivalikus, proportsioonis, tervikus.
Lipugammade osas on mitmel riigil edumaa – pole kuigi kaelamurdev liita elegantseks tervikuks klassikalise meregamma mariinsinine, valge ja punane. Teisalt katsu sa raju kollasega midagi kunstilist kokku keerata! Raske, kuid ometi võimalik. Ja lipuvärvidesse pole vaja ka lõksu jääda.
Traditsiooni teed minna on minu arvates üks ausamaid – just riikide omanäolisus ja ka eri arusaamad ilust rikastavad maailma kõige rohkem. Suhtuda aga sportlastesse nii, nagu dress oleks ainus, mida neil kanda sobib, on minu arvates väga ebaõiglane, lausa ahistav! Lohverdas seda dressi-seltskonda piisavalt ka Rio olümpiamängude avatseremoonial, kuid pilt oli enamasti nii igav, et sellest ei maksa rääkidagi.
Viisakas neutraalsus on hea turvaline valik, keegi hammast ei terita ning esinduslik välimus on kindlustatud, kuid seda saavad endale lubada need, kel end näidata tarvis ei ole. Võõrustajate tiim nägi välja igati viis pluss, mustrilised kleidid, õlgkaabud ja šikid bleiserid, kuid nii energiline rahvas nagu brasiillased võiks endale südamerahus enamatki lubada! Samuti jätsid ükskõikseks prantslaste elegantne neutraalsus Lacostelt, stiilipuhtad Šveits, Portugal, Uus-Meremaa ja mitu teist. Liigne vaoshoitus hiigelstaadionil võitu ei too.
/nginx/o/2016/08/17/5727251t1ha768.jpg)
KULD – TAANI. Geniaalne stilistika on lihtne ja lööv! Mis võiks suurel staadionil paremini mõjule pääseda kui punased kleidid, lühikesed mariinsinised jakid ja valged tennised – hooletu ja elegantne. Kogu tervik toimis nagu ülihästi häälestatud stiiliansambel. Eks omajagu plusspunkte tõi ka laialt naeratav Caroline Wozniack – kogu paraadi kauneim lipukandja.
HÕBE – KANADA. Modernsuse meistriklass – selged toonid, julged lõikejooned, viimase detailini paigas täistabamus Dsquared2 disaineriduolt. Geenius-vennad Dean ja Dan Caten pole asjata hinnatud tegijad, kelle trump on tulevikuhõnguline originaalsus. Tagantvaates püüdsid pilku huvitavad allääred ja vahtralehed, kes tähele panna jõudis. Kandilise joonega jakk, eri pikkusega püksid ning palju nutikaid detaile. Pilkupüüdev ja ennastkehtestav esindus lippur Rosie MacLennani hoogsal eestvedamisel.
PRONKS – BURUNDI. Majesteetlikud sauadega spordisaadikud tegid õnnestunuima kummarduse oma riigi iidsetele traditsioonidele. Kuid see polnud ka vaid tagasipöördumine looduse rüppe, loomamustrilisi hõlste ja valgeid keepe, ehteid ja peapaelu täiendasid neoonkollased Nike tossud. Kuninglik etteaste Kesk-Aafrika riigilt, seitse miljonit elanikku kodumaal võivad endale uhkusega vastu rinda taguda.
JAMAICA. Veenduge ise – ka rajude kontrastidega lipuvärvidest lähtudes on võimalik luua superstiilne tulemus. Jamaica reibas spordiseltskond kollastes hoogsa joonega jakkides ja rohe-kolla-mustades särkides ning pükstes valgus staadionile kui energiaplahvatus. Õnnestunud rõivad disainis Puma loovtiim, aplaus oli tuline ja sellele lisas veelgi hoogu Shelly-Ann Fraser-Pryce kolla-roheliseks toonitud soeng. Hei, tõsised – avatseremoonia on ometi suur sportlaste rõõmupidu, kus pole kohta vaoshoitusele ja igavusele!
USA. Klassikaliselt šiki merehõngulise vaba aja stiili meistriklass! Pole ka ime, kuna kostüümide taga seisis üks teema võimsamaid tegijaid – Ralph Lauren, Polo tootemargi all. Ülimalt ühtne stilistika muutis iga atleedi kauniks, sõltumata soost, kasvust või kaalust ning lipukandja Michael Phelps lausa säras rahulolust. Hästiistuv mariinpintsak, erksam triibusärk ja valged püksid. Puna-sini-valged purjekingad lisasid stiilsele tervikule viimase lihvi.
AUSTRAALIA. Suvine ja šikk rõivas sobis ideaalselt areenile, kus temperatuur on ligi 30 kraadi. Originaalne värvivalik rohelise, valge ja kollase kasuks teenis küll ka konservatiivsete kirumist, näiteks võrreldi jakki haigekassakaardiga. Kuid areenil tõusis gamma selgelt esile. Komplekt valmis Sportscraft tootemargilt, võistlusvormides lõi kaasa Adidas, kingad Tom’s. Triibuline bleiser pole vaid väliselt šikk, vaid ka seestpoolt nutikas – voodrisse kooti kõigi 107 Austraalia kuldmedalistide nimed, toomaks kandjaile head õnne.
EESTI. Ilma liialduseta – üks kõigi aegade ilusamaid vorme, milles meie sporditähti seni maailma saadetud! Montoni disainerid Peeter Rästa ja Kirthy Kold ning moelooja Piret Puppart lõid midagi üsna lähedast Polo ja Lacoste signatuurkollektsioonidele, kuid siiski võluvalt originaalselt, omas võtmes. Eriti kaunid olid valged kraed, triibuga kaunistatud kleidiservad ja leidlikud mängud triipude ja nende paigutusega. Kes ütles, et triiburindel enam loovusele ruumi pole? Eesti lipukandja Karl-Martin Rammo oli konkurentsitult kõige innukam vehkija, sinimustvalge pidi hoolimata võrdlemisi väikesest delegatsioonist igaühele silma jääma.
VENEMAA. Vene sportlaste elu pole kerge – saavutusi varjutavad arvukad skandaalid nii dopingu- kui ka poliitikarindel ja tulemusena võeti delegatsioon vastu pea täielikus vaikuses. Stiili kohta pole aga venelastele midagi ette heita – vastupidi, hoolimata stiiliäpardusest 2012. aasta Londoni mängudel võib seekordsele vormile vaid plaksutada, olgugi riietuspartner Bosco Sport endiselt sama. Inspiratsiooniks seati üks kuulsusrikkamaid hetki Vene kunstiajaloos – 1917. aasta avangard. Esmapilgul kohmakana mõjuv midipikkuses plisseerseelik on üks trendilemmikuid, parem harjugem temaga. Kantidega klubipintsak, triibusärk ja valge püks tegi vene delegatsioonist ameeriklaste õed-vennad. Aga vene hing vajab ka luksust – seda lisasid sametine kikilips, kuldne vapp, vapimotiiviga siidrätt.
HISPAANIA. Üks parimaid näiteid sellest, kuidas lipugammat targalt doseerida. Rõhk oli pandud punasele ja tasakaaluks toodud mängu valge ning ilusaim tumesinine toon selle aasta olümpiaareenilt. Kollasele leidus väärikas koht valge kaabu paelal ja punutud vöörihmal. Meeslippurite liigas polnud aga sära poolest võrdväärset Rafael Nadalile.
TONGA KUNINGRIIK. Kes on üldse öelnud, et kõrgete stiilipunktide teenimiseks tuleb riided selga ajada? Tonga Kuningriik on lahedate vormidega alatasa huviorbiidis, kuid sel korral marssis lipukandja Pita Taufatofua areenile stiliseeritud rahvusmustrilises seelikus ja rikkalikult õlitatud palja ülakehaga. Kaassportlaste armeegi kandis mängulisi seelikuid, igaühel erinev – miks peab ühtsus olema totaalne?
--------------------------
/nginx/o/2016/08/17/5727303t1hd9ed.jpg)
ANTI-KULD – SAKSAMAA. Arvate, et heas vormis sportlikku inimest ei saa possakaks muuta? Saksa esindus näitab, et saab! Vettinud-närtsinud gamma ja košmaarsed proportsioonivead tegid elurõõmsatest atleetidest midagi nohikute ja eluheidikute vahepealset. Hall retuus kohmaka seeliku või lötaka lühikese püksi juurde, talvegamma bordoopunane pluus, mitmesugused vatjopkad-tuulekad õlgadel. No selleks, et midagi nii hirmsat kavandada, on vaja lausa omaette annet! Adidas ja Sioux sai sellega hakkama. Lipukandja Timo Boll katsus küll asjast üle olla, kuid mõjus nii nigelas kostüümis kui nahast välja pugev koolipoiss. Saksamaa trikoloor ju ometi säriseb energiast, kuid ainult kirkast kingapaelast hiigelstaadionil ei piisa.
ANTI-HÕBE – HIINA. Kohutav halva maitse paraad. Punajakkides mehed kandsid kaelas kriiskavaid lipse, mida vaadates hakkas hirm, et otsekohe toovad need kuuldavale jõleda laulupirina. Lisaks olid pea kõigil lipsud seotud liiga pikalt, sabad üle värvli lipendamas ning jakihõlmade vahelt piilumas – isegi spordimees peab oskama sellisest stiilifopaast hoiduda! Naised täiendasid tervikut praemunakollaste jakkidega, kõrval ebamäärase pikkusega seelikud ja ajast-arust 80ndate stiilis loodotškad. Kole-lipsu asemel ehteks sama röökiv sallipusa. Hiina disaineri Ye Chaoyingi idee sportlased riigilippu mässida kukkus suurelt ja säravalt läbi. Kohalikule maitsele asi ilmselt siiski sobib – sama moepartner on riigil aastast 2008 ning enamasti on pääs halvimate riietujate esikolmikusse kindlustatud.
ANTI-PRONKS – ROOTSI. Mis küll juhtus Skandinaavia tugevaima stiilimaaga? Koostöös rahvusvahelise kiirmoehiiu H&Miga saadeti atleedid areenile jubedates kollasest satiinist ürpides ja šortsides, mille juures püüdsid enim pilku kortsud. Ka kõige treenitum keha kaotab kuju, kui garneerida see kohmakate retro-šortside või loperdava tuunikaga. Jah, ümber töötatud materjalide kasutamine on hea idee, aga valesti valitud kangas on iga moeidee surm. Sama lugu on õilsa sooviga astuda vormirõiva kaudu veereostuse vastu – lainetavad põlvikud muutsid naiste jalad lühikeseks ja masajaks, meeste jakid vanamoodsaks, idee toimis õigupoolest vaid lipukandja Therese Alshammari kleidil.
SLOVAKKIA. Kui teiste riikide sportlased said end enne avapidu riidesse panna, siis need vaesekesed saadeti lavale pikas aluspesus. Rahvusmustrilised retuusid jaki all mõjusid totralt paljastava ja samas kohatult tähelepanu nõudvana. Samuti, kui on ette teada, et atleedid innukalt lippe lehvitavad ja käsi kõrgel hoiavad, kas siis on hea mõte disainida kaenlaalused leekivpunaseks? Pane aktsent ikka sinna, kuhu tahad suunata pilgud, lihtne ju!
SUURBRITANNIA. Britid tatsasid lavale nagu kohmakad arstitädid, suured võrktaskud kummalise vööga kokku kortsitud jakkidel, seelikud liiga lühikesed ja laiad. Meeste tumesinise jaki ja valgete pükste kombo oli veidi õnnestunum, kuid samuti tasakaalutu. Punased tossud olid toredad, aga siluett, oh see siluett… Stella McCartney x Adidas, kes vormid kavandas, ei põrunud siiski täiel määral – võistlusrõivad on tiimil viimaseni ägedad ja õnnestunud, isikupärase graafika ja hea joonega. Ilmselt sai võhm otsa ja nõrgimaks lüliks osutuski just staadionile marssimise paraadvorm.
INDONEESIA. Suuri logosid väldib iga stiiliteadlik inimene, Indoneesia sporditiimi rõivastes oli vapp lajatatud otse bleiseri kõhu peale, täpselt nii suurelt, kui mahtus. Hea plaan – kohe kaugele näha! Aga igas võtmes selline strateegia plusspunkte ei teeni. Lisaks külluslikult kulda, karda ja kaunistusi, justkui oleks jõulud tulnud sel aastal varem.
ITAALIA. Maailma stiilseim rahvas ja tõeline tippdisainer – ning ikka ei ole õnnestumine kindel? Ilmselt härra Armani ei mõelnud, kuhu ta oma kostüümid saadab. Kusagil konverentsil oleks see ühtne tumedus kindlasti mõjunud šikilt ja suursuguselt, aga brasiiliapäraselt kirkal areenil?! Nagu jupike ööd oleks korraga saabunud. Sümpaatne oli aga see, et naised said kanda samasugust šikki pükskostüümi nagu mehed, eesotsas Federica Pellegriniga. Mõistan, et Itaalia lipu värvid on väga pretensioonikad ja üledoosi saada on lihtne, kuid tilluke sallike ja nutikalt triibulised kingad on miljonite vaataja pilgu all siiski ilmselge aladoos!
KUUBA. Kust tulid need kohmakad kummutid? Kas tõesti elurõõmsalt Kuubalt? Christian Louboutin on küll fantastiline kingadisainer, kuid sportlikud riided tasuks tema küüsist parem eemal hoida. Stiilis ei maksa nimi ega legend, asi ise peab hea välja nägema ja kogu lugu.
NORRA. Kiusatus sportlastele lipp selga toppida on suur, seda teeb enamik. Aga ettevaatust – sellel juhul on lipp laborist lahti pääsenud, hoogsalt paljunenud, rünnakule tormanud ja lausa kägistab atleete! Kui meeskond sellest tigedast tuulepluusist pääseks, näeks valge vorm paari triibu, kaelaräti ja stiilsete tossudega aga suurepärane välja.
SINGAPUR. Nii ilus ja õnnelik maa nii uskumatult sünges stilistikas! Kui tahad, et päikeseline ja rõõmus inimene kaotaks oma sära ja sarmi, mässi talle ümber kaela tumesinine sallipussakas. Jaki punane toon oli valitud samuti kraadi võrra liiga summutatud ja pükste greige liialt tuhm. Nagu salgake maksuametnikke, mitte atleetide esindus.