Kiindumus on klammerduv ja kohati toksilinegi, kirjutab Lauren Jarvis-Gibson väljaandes Thought Catalog. Kiindumus tähendab, et sa tunned end hästi ainult siis, kui oled selle inimesega koos; tunnet, et sa ei suuda ilma temata elada. Oma peas oled sa veendunud, et sa pole ilma teiseta täielik.
Armastus on aeglane ja õrn. See tähendab, et sa suudad ilma teise inimeseta väga hästi funktsioneerida, sa lubad talle tema ruumi, annad talle õhku hingata. Sa tahad tema jaoks parimat, isegi kui see peaks tähendama, et sa pole enam tema elus. See tähendab aktsepteerimist, et vahel on tema jaoks parim miski, mis pole sinu jaoks parim.
Kiindumus on klammerduv. Sa mõtled temast 24/7. Sa lased teistel suhetel oma elus hääbuda, sa pole üksinda õnnelik, sa oled pidevalt hirmul, et ta lahkub. Sa oled alati ärevuses teie ühise tuleviku üle.
Armastus tähendab, et sa lepid sellega, mis iganes ka tuleb. Sa eksisteerid isikuna ka väljaspool suhet. Sa oled iseendaga õnnelik, sa väärtustad oma sõprussuhteid. Sa ei karda tulevikku, sest sa usud armastusse. Sa usud, et armastus võidab kõik.
Kiindumus tähendab pimedust vigade suhtes. Sa usud, et teine inimene on täiuslik ja et nad ei eksi iialgi. Sa kaitsed seda inimest isegi siis, kui ta sulle haiget teeb. See on pidev pimedusetsükkel.