Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Legend 36-aastasest naisest – legend seksijumalannast

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Franz K.
Copy
Foto: Caro / Scanpix

Aeg on avaldada üks saladus, nimelt see, miks ma vaata(si)n natukene «teistmoodi» 36-aastasi naisi. Tegin seda juba siis, kui olin ise teismeline ja teen seda ka praegu, kui olen juba ise mõned aastad vanem. Number 36 on tähtis, väga tähtis. Aga miks? Meile kirjutab lugeja Franz K.

Kunagi ammu, ehk siis teismeliseea alguses, kui hakkas ümbruskonna seksuaalne teadvustamine, kuulsin ühte märgilist saadet raadios ja seal räägiti naise võimest «võtta sellestsamusest viimast» ja mainiti ära «36-aastane naine». Tema tarkus on juba väga suur, mis on kogunenud nii eluga, kui ka kogemusega ning – mis väga tähtis – tema keha ei ole veel andnud mingeid vananemise märke. Teistmoodi öeldes: mõistus teab juba väga täpselt, mida ta tahab ja keha on kõige selle kogemiseks tippvormis. Niimoodi sündiski noores minus «Legend 36-aastasest naisest» ja ega see vale olegi ja kui isegi on, siis ega ma lase end kõigutada, sest see on minu tõde ja minu teadmine. Aga kuidas ma siis neid naisi, neid 36-aastasi naisi, vaatan või vaatasin?

Inimene saab vanemaks ja targemaks ja... ebasiiramaks, st te ei saa mu näost enam midagi aru, mida ma mõtlen, mul on ees üks keskpärane – võiks isegi öelda, et mõõdukalt tuim – näoilme, millest võib välja lugeda nii mitte midagi kui ka kõik võimaliku. Siiski olen ennast «sisse vaadanud» – vahelejäämise mõttes, ja see on juhtunud, kui mina vaatan naist just «sedasi», olen oma vaatlustega omateada privaatsoonis ja siis äkki... pilgud kohtuvad! See paneb kohmetuma, sest see pilk ütleb selgelt: «Ma saan täpselt aru, miks sa mind vaatad, aga sa narrike arvad, et ainult naistel on kõik tähtis silmades kirjas – ei, ka meestel on. Pingutage oma välist kesta kuidas tahes, silmades on kõik kirjas...»

Ja eelnevale oletusele – mida ma tunnen, et minu pilgu haaranud naine tunneb – järgneb ka üks lisaemotsioon, mis võib olla negatiivne – tõmba uttu oma ilase lõuaga. See võib olla ka neutraalne – võetakse kui sellist keskmist toredat komplimenti, mille tegi võõras, keda enam kunagi ei näe. On veel ka variant, et see on paljulubav – naine on kõigest sellest, mida ta oma arust minu pilgust välja luges, ilmselgelt meelitatud ja natukene isegi erutatud (on naisi, kes seda kohe kuidagi varjata ei suuda, pangu või puhvaika selga).

Mida ma siis mõtlen?

Ah siin sa oledki, see tippvormis 36-aastane naine, kelle keha ja mõistus on harmoonilises tippvormis, et nautida kõike seda, mis nautimiseks alust pakub. Ja siis ma mõtlen... ah, mis sellest kirjutada? Siiski: mõtlen, et kust kohast, kui intensiivselt ja kui kestvalt puudutamist see naine naudib ja just selle plaanis, et ega ma ju tea midagi, ma fantaseerin ja ikka selles suunas, et kõik on hoopis teismoodi, kui algul tundub. Äkki see silmipimestavalt kauni näo ja juustega naine tahab just kõike muud, kui kontakti oma juuste ja näoga? Või siis naine jalgadega – eriti põlvedega, mis lausa kutsuvad katsuma, ei salli silmaotsaski oma jalgade puudutamist, talle meeldib hoopis see, kui talle vaadatakse silma ja samal ajal tehakse tema pihale ja seljale n-ö puutemassaži? Või naine, kes on «üleni seksi täis», ta riietust võibki poolpaljaks nimetada, meeldib üle kõige lihtsalt lebada ja nautida seda, et sasitakse tema juukseid ja tehakse kerget massaaži peale, kaelale ja ka õlgadele?

Nii ma siis mõtisken. Üritan viisakas olla, st mitte tekitada olukorda, kus naine saab aru, et suht tuima näo taga on «ehk lausa ilast tilkuva lõuaga temast fantaseeriv isend»,  aga alati see ei õnnestu ja siis on veidi kohmetust näha, mõnikord lausa mõlemal pool.

Aga «Legend  36-aastasest naisest» on minus nii tugev, et ma ei suuda sellele vastu panna, ikka ja jälle see ujub pinnale. Kui küsite, kas naistel on sildid küljes vanusega 36, siis vastan, et jah, minu jaoks on, sest minu jaoks assotseerub üks harmooniline NAINE just selle numbriga. Öeldakse, et vanus on lihtsalt number, siis ütlen, et number on ka lihtsalt vanus. Tegelikult on ju siililegi selge, et mõni «36-aastane NAINE», on tegelikult 26 või 46. Isegi 18 ja 56 on ette tulnud, sest mõnes plikas on vanainimeselik tarkus ja kogemus kirjas, ta justkui oleks oma tarkusega ja olekuga hüpanud 18 aasta pealt 36-peale, jätnud katsetamiseaja vahele, saanud kohe targaks nii ihult kui ka hingelt; aga mõnes vanemas naises on peidus plika, ah, mis peidus, see on kaugele näha, muidu ma ju sellest ei kirjutakski.

Tagasi üles