/nginx/o/2010/11/14/466500t1h193f.jpg)
Nils Niitra kirjutab tänases Postimehes, et olles vestelnud kahe meessoost ja ühe naissoost liiklusõpetajaga, sai ta teada, et naisi käib nende autokoolis rohkem kui mehi.
Naisi käib autokoolis rohkem kui mehi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis on naisjuhtide osatähtsus kõige suurem 31–40-aastaste seas, kus tervelt 44,2 protsenti juhiloa omanikest on naised. Sõiduõpetajad kinnitavad, et see on seotud laste sünniga. Naised peavad vedama lapsi lasteaeda ja kooli, peale selle mõistavad nad, et kui luba ja autot pole, siis pole lastega ka vabadust.
Vanema generatsiooni seas hakkab naiste roll kahanema. Küll aga võib 41–50-aastaste realt lugeda, et esmase juhiloa omanike seas ületavad naised mehi pea kaks korda. Ka nendesamade 31–40-aastaste hulgas on esmase juhiloa omanikest naisi enamus, sellal kui näiteks 18–20-aastaste algajate juhtide seas domineerivad noorhärrad.
Autokoolide õpetajad kinnitasid Postimehele, et naised tulevadki autokooli alles 20. eluaastates, ja seda kinnitabki statistika. Noormehed teevad aga load sageli varem ära, hiljem ei pruugi selleks aga aega või tahtmist jaguda.
Uue trendina on ühiskonnas tekkinud mehed, kes jätavadki autojuhtimiskohustuse naise kanda ega hakkagi endale kunagi luba taotlema. Nils Niitra suutis loendada ainuüksi enda ahtakesest tutvusringkonnast kaheksa peret, mistõttu ei saa tema sõnul olla tegu juhusega.