Laste ema on 44-aastane naine, kel varasemalt ei õnnestunud lapsi saada, kuna tema munasarjad ei produtseerinud munarakke. Ainus võimalus emaks saada oli kasutades munarakudoonori rakke. Keisrilõike teel sündisid perre tüdruk ja poiss.
Varasemalt on Eestis ja ka Elite erakliinikus kasutatud kunstlikuks viljastamiseks nii värskeid kui ka külmutatud embrüoid. Embrüo on spermatosoidiga viljastatud munarakk, millest areneb välja loode. Munarakke on Eestis edukalt külmutatud viimased paar aastat, nüüd saab rõõmustada ka esimeste viljade ehk sündinud laste üle.
Erinevalt spermast ja embrüotest, mida on lihtne külmutada, on munarakk suurim rakk naise kehas ja sisaldab palju vett. Külmutades võivad tekkivad jääkristallid raku hävitada. Munarakk tuleb kuivatada ja vesi enne külmutamist asendada antifriisiga, et vältida jääkristallide moodustumist. Kuna munaraku kest muutub külmutades kõvemaks, peab munaraku viljastamiseks peale munaraku sulatamist sperma nõelaga munaraku sisse süstima.
Munarakkude külmutamist võiksid kaaluda naised:
- kes tahavad või peavad lapsesaamist edasi lükkama õpingute, karjääri või muudel isiklikel eesmärkidel,
- kellel on diagnoositud vähk,
- kes on oma usu tõttu ja/või moraalsetel põhjustel külmutatud embrüote säilitamise vastu,
- kelle suguvõsas on esinenud varajast menopausi.
Patsient peab läbima samasugune hormoonravi nagu tavalise IVF-protseduuri puhul, et munarakke oleks võimalik külmutamiseks võtta. Munarakkude külmutamise protsess võtab aega umbes 4-6 nädalat. Kui munarakud saavad küpseks, kogutakse need nõelaga läbi tupe ultraheli jälgimisel, seda protseduuri teostatakse üldnarkoosis. Seejärel munarakud külmutatakse. Kui patsient on valmis rasestuma (see võib olla mitu aastat hiljem), siis külmutatud munarakud sulatatakse, nendesse süstitakse sperma, et munarakud viljastada ning siirdatakse embrüotena emakasse.