Jaanuarikuu allahindlused tänavu ostupalavikku ei tekitanud

Foto: SCANPIX

«Rahvast on vähe!» kinnitasid kaubanduskeskuse klienditeenindajad ja võis oma silmaga veenduda, kui jaanuarikuus tavaks saanud allahindluskampaaniad alles poole peal olid.

Vähemalt paistis olukord sellisena pealinna südames Viru keskuses, kus argipäeva tipptunni kohta, mil nii liikluses kui ostukeskustes tavaliselt ühtviisi ummikutesse võib sattuda, ostjaid tõepoolest hõredalt liikus.

Sel õhtutunnil olid vaateakende esised pingid täidetud, kuid istujad – enamasti noored – ei tundunud klaasitagustest kaupadest kuigi huvitatud. Suurte ostukottidega keegi samuti vastu ei jalutanud ning poodides oli ühtekokku vähem uudistajaid kui fuajees.

Mullusega võrreldes jäid kauplused lagedaks

Kaubanduskeskusega ühenduses oleva Kaubamaja klienditeenindaja Katrini* sõnul on tänavu esimese allahindluse kestel enamikus sealsetes poodides taoline tühjus valitsenud olenemata kellajast ja päevast. Kuigi kokkuvõtteid külastajate arvu kohta olid veel tegemata, nägi kogenud poemüüja pilk, et võrreldes mullusega on rahvast tunduvalt vähem.

Naistele orienteeritud kaupluse Goldenpoint arendusjuht Sirja Raudsepp leidis samuti ostjate arvu kommenteerides, et eelmisel aastal oli sooduskampaaniate vastu veidi suurem huvi, mil allahinnatud kauba soetamise soovi põhjuseks võis pidada majandussurutist.

«Nüüd on inimesed ehk taas natuke kindlama pinna jalge alla saanud,» järeldas arendusjuht. Mõtet toetavad naise sõnul ka allahindluste reklaamikampaaniad, mis on mullusega võrreldes tagasihoidlikumad. Tema hinnangul samas majandussurutis kõigi jaoks läbi ei ole.

Raudsepa sõnul on enamik ostuotsuseid lõppeval allahindluste perioodil tehtud toote omaduste, mitte niivõrd soodushinna pärast. «Tore on täheldada, et inimesed on hakanud hindama rohkem kvaliteeti, mitte lihtsalt hinda,» rõõmustas arendusjuht.

Katrin arvas väiksema sooduskaupade huvi kohta vastupidiselt eelkõnelejale, et põhjuseks on hoopis suurenev vaesus: «Eestlastel lihtsalt pole raha.» Vurinal loetles ta ette, miks inimesed ostavad, aga mitte nii nagu varem: «Euro tuli ja muidugi on küttearved suured – inimesed ei osta enne, kui nad on arved ära maksnud –, majandus ei ole taastunud, kellelgi ei ole tõstetud palka, töötuid on palju ja söök on kallimaks läinud.»

Euro pani turistid erinevalt kohalikest ostma

Viru keskuses paikneva naistepoe klienditeenindaja Kairi sõnul kujunes, hoolimata eestlaste vähesest kaubanduskeskuse külastatavusest, aasta alguses müük kardetust paremaks – euroraha tulekuga ennustati ostuhuvi suuremat langust.

Jaanuari esimese nädala võisid aga Katrini hinnangul«päästa» vene ja soome turistid. Puhkama tulnud idanaabreid ilmselt niivõrd sooduskampaania ei mõjutanudki, kuna Kaubamajas algas allahindlus 10. jaanuaril, enne mida ostsid venelased sealt rõõmuga ka täishinnaga tooteid. «Lihtsalt nad ostsid, said tax free (maksuvabalt – toim.) ja olid väga rahul,» pajatas Katrin.

Erinevalt klienditeenindajatest Raudsepp euroraha tulekus erilist probleemi ei täheldanud: «Mulle isiklikult näib, et euro ei ole oluliselt Eesti inimeste ostuotsust mõjutanud.» Tema arvates võis uus raha esimestel nädalatel veidi uudishimu tekitada ning poodides käidi viimaseid kroone kulutamas, kuid enamjaolt tarbivat inimesed vajaduste põhjal.

Küll aga mõjutas eurotsooniga liitumine naise kinnitusel turistide tehtavate ostude arvu. Näiteks kulutavad üle lahe tulnud soomlased rahuliku südamega suuremaid summasid, sest kadunud on rahavahetamise mure.

Nii ongi müüginumbrid (vähemalt Goldenpointi kaupluses) arendusjuhi kinnitusel jaanuaris eelmise aasta sama ajaga ligilähedasel tasemel. «Kuu teine pool jäi natukene vaiksemaks, küllap olid kõik oma uudishimu eurodega šoppamisel rahuldanud ning vaatasid taas kriitilisema pilguga oma eelarvet või rahakotti,» lisas ta.

Eesti naine on mõistlik šoppaja

Raudsepale on aastatega kinnitunud mulje, et üldiselt on eestlased üpris mõistlikud šoppajad: «Meile on jäänud veel tükike talupojatarkust, mis ka ostuotsustes välja kumab.»

Näiteks ei täida kiirmood Eestis päris sellist rolli, milleks ta on mõeldud. «Ka kiirmoe brändide poolt pakutavate kaupade seas valib meie teadlik ostja ikkagi välja kvaliteetsemad tooted, mida pikemas perspektiivis kasutada saab,» kinnitas arendusjuht.

«Väga crazy'sid asju ostetakse vähe, mida tingib ka natuke meie poodides pakutav valik, mis on pigem konservatiivne ning vahel isegi igav,» möönis naine. Isiklikult sooviks ta näha rohkem värvide-vormidega katsetamist ning püüab enda kaupluse kollektsioonidesse sekka alati erilisemaid tooteid lisada.

Allahindlustel on Raudsepp ka ise tänavu veidi ringi uudistanud, kuid ostudega pigem konservatiivseks jäänud: «Kasutan allahindlusi selleks, et osta endale mõni kvaliteetne klassikaline toode – näiteks mustad püksid, valge pluus – taskukohasema hinnaga.»

Lõpetuseks soovitas Raudsepp tarbijatel nii allahindlustel kui tavaostude puhul alati jälgida jalanõude ning rõivaste materjalide koostist ning õmbluste kvaliteeti. «Mõni asi võib olla küll imeodav, kuid etikett materjalide loeteluga selgitab kohe, miks see nii on,» juhtis ta tähelepanu.

(*nimi muudetud, pärisnimi on toimetusele teada.)