Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Viis lihtsat sammu oma aja nutikaks kasutamiseks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Liisa Aavik
Copy
Foto: PantherMedia / Scanpix

Kõigi maakera elanike nädal on täpselt ühesuguse kestusega. Mis inimesi tööd tehes või õppides eristab, on see, kui mõistlikult seda aega kasutatakse. Tuleb välja, et aja nutikaks planeerimiseks piisab taimerist, pliiatsist, paberist ja Francesco Cirillo avalikest ajakasutussaladustest.

Härra Cirillo õppis 1980ndatel Rooma ülikoolis ja tundis mingil hetkel, et ei saa oma ajast nii palju kui sooviks. Francesco ei teadnud ise ka, mida tegi ja raiskas justkui lihtsalt aega. Niisiis sõlmis ta iseendaga kihlveo küsides: «Kas sa suudad päriselt kümme minutitki õppida?» Oma aja mõõtmiseks kasutas ta tomatikujulist köögitaimerit. Kuigi ta ei võitnud kihlvedu kohe, sai kümnest minutist varsti hoopis 25. Ajapikku arendas ta välja Pomodoro meetodi.

Kuigi üldiselt tuntakse seda meetodit lihtsalt aja teatud pikkustega intervallideks jaotamisena, on see siiski natukene sisukam. Pomodoro meetod koosneb viiest osast.

  1. Planeerimine

Esiteks kirjuta nimekiri tegevustest, mida sul on vaja päeva jooksul teha. Parema une nimel võib seda teha päev enne. Nimekirja tuleks jätta lisaruumi ootamatute ülesannete tarbeks. Teiseks arvesta eraldi paberile, kui palju 25-minutilisi ajavahemikke läheb tarvis, et tööga valmis saada.

  1. Jälgimine

Jaota oma tööaeg 30-minutilisteks etappideks. 25 minutit toimub aktiivne töö ning viis minutit on arvestatud puhkusele. Kui tööülesande täitmise lõpetad, kirjuta oma tegevuskavas oleva ülesande taha X. Iga nelja Pomodoro järel tuleb teha 15-30-minutiline paus. Aega aitab jälgida köögitaimer või mõni veebis kättesaadav Pomodoro taimer. Väikesteks intervallideks jaotatud ülesannete täitmine on parim viis keskendumis- ning töövõime säilitamiseks. Puhkamise ajal ei tohi teha mitte midagi sellist, mis nõuaks sügavamat mõttetööd. Näiteks võib võimelda, hantleid tõsta, vett juua või hoopis nõusid pesta.

Pomodoro meetod õpetab ka segajatega tegelema ning n-ö oma aega kaitsma. Iga kord, kui töötamise ajal tuleb pähe mõte näiteks süüa või midagi muud teha, mida saaks teha hiljem, tuleb X-i kohale märkida ülakoma. See tähistab segajaid. Muud ülesanded tuleks märkida oma tegevuskava tühjale osale, et nendega hiljem tegeleda. Segajate ülestähendamisele tuleks kulutada mõned sekundid, muidu tuleb Pomodoro rikutuks lugeda. Lisaks võid töökaaslastele, kes keskmiselt iga 10 minuti tagant segavad, öelda, et kasutad Pomodoro meetodit ja oma ülesannet täites nendega ei räägi.

  1. Salvestamine

Otsusta, kuidas soovid enda päeva jooksul tehtud töö kohta infot talletada. Seda võib teha eraldi paberil, Exceli tabelis või hoopis eestlaste loodud ajaarvestuslehel www.toggl.com. Toggl on minu isiklik lemmik, kuna see võimaldab mugavalt andmeid talletada ja analüüsida erinevate ajavahemike lõikes.

  1. Töötlemine

Kanna saadud andmed päeva lõpus (toggl.com puhul jooksvalt) üldistatuna oma päevaste tegevuste arhiivi.

  1. Visualiseerimine

Tähtis on see, et info oleks esitatud vormis, mis soodustab mõistmist ja aitab välja selgitada arenguruumi. Toggl.com teeb salvestatud andmete põhjal automaatselt valmis sektordiagrammid, tabelid ja tulpdiagrammid, millega on oma ajakulu imelihtne hinnata. Nii on võimalik ajapikku enda arengut hinnata ja otsustada, kui palju mingite ülesannete täitmiseks läheb ja kus on arenguruumi. Näiteks tõlk võib hinnata, palju ta ühe Pomodoro jooksul teksti tõlgib ja nii tulevikus enda aega paremini planeerida. Segajate ülestähendamine võimaldab neid vältima õppida.

Tagasi üles