Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Mees meenutab: kuidas põlvepatsutamine seksuaalse ahistamise süüdistuse kaela tõi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Lugeja kiri
Copy
Foto: PantherMedia / Scanpix

Tore soomlanna, kes paljusid keeli – ka eesti keelt – kenakesti imiteerib ja Youtube’is laineid lööb, tõi meie lugejale Franzule meelde  juhtumi seoses võõrkeele jäljendamisega. Üks loo tegelastest oskas päris edukalt imiteerida ühte keelt, st keelt mitteoskavale inimesele võis jääda mulje keele valdamisest. 

See juhtus Tallinnas vanalinnas sellises kohas nagu Kompressor. Kaks noormeest võtsid õlled ette ja tuju oli hea. Silma hakkas üks eemal istuv suurem seltskond, kus oli palju kenasid noori naisi, kostis ingliskeelset elavat juttu. Üks eesti meestest, kel oli piiramatu huvi võõrkeelte vastu, ei pidanud vastu, õlle toel julgust saanuna muidugi. Ta kohe pidi sinna lauda minema ja juttu tegema. Keelt oli vaja praktiseerida ja pealegi oli seal laua otsas üks eriliselt kena neiu, kes oli väga sarnane ühe, arvatavasti Kanadast pärit iluuisutajaga.

Väga kena naine oli ja oligi Kanadast! Aga kogu see seltskond oli hoopis üks gospelkoor, kus oli mitmeid erinevaid rahvuseid, aga enamik siiski Põhja-Ameerikast. Kõike ju täpselt ei mäleta, aga nad pidid edasi esinema minema Tartusse. Inglise keele praktika oli korralik ja meeldiv, nii «uisutajaga» kui ka mõne teise lähedal oleva naisterahvaga – mõlemad rääkisid seda mõnusat «kartul suus» ameerika inglise keelt. Ehkki keelepraktikandil oli peas erinevaid mõtteid – vestlus oli huvitav ja vestluspartner põrgulikult kena –, sundis taktitunne, vaatamata kergele uimale peas, lahkuma, pealegi oli sõber eemal üksi lauas istumas. Vapustav oli olukord küll, aga lahkuma peab.

Viimased – parimad vastavalt inglise keele oskusele – komplimendid, silmavaated ja hüvastijätt, aga sõbraliku käepigistuse asemel sattus mehe käsi spontaanselt patsuga tüdruku paljale põlvele-reiele. Seljas oli tal kas just mini, aga lühike see seelik küll – silmanurgast oli mees seda märganud.

Ja siis läks põrgu lahti! Kõik olid sellest, mida nad pidasid seksuaalseks ahistamiseks, üllatunud-pahased. Kõik rõõmsad ja sõbralikud näod muutusid halvustavaks, nagu tahaks öelda: selline taktitundetus, selline labasus! Mees oli täieliku põlu all selle palja põlve katsumise pärast, mida ta ise süütult ilma tagamõtteta hüvastijätuks pidas. Kogu see laua ümber istunud seltskond pöördus tema vastu, ta tundis end justkui kurjategija ja seda teenimatult.

See, et kogu see «kamp» põlvekatsumisest nii leili läks, tundus totaalse ülekohtuna ja ta läks omakorda närvi, mis päädis totaalse «prantsuskeelse» emotsionaalse vastukõnega, see tuli otse hingest. Kaunis kanadalanna jäi suu lahti vaatama ning ütles imestunult ja tunnustusega: «Oh! You speak French too?!» Nüüd oli õige aeg tähtsa näoga püsti tõusta, võtta tekkinud «võiduolukorrast» viimast, naeratada ja lahkuda eemale oma lauda. Paremat hetke ei pruugi tulla, et nii-öelda pea püsti lahkuda.

Kõike seda kõrvalt näinud ja osalt ka pealt kuulnud sõber küsis: «Noh, Kalamaja Ahistaja, hakkasid gospeli-beibel põlve katsuma, jah? A mis sa talle seal kõva häälega ütlesid, et ta nii kenasti naeratas? Et sa prantsuse keelt oskad, seda ma ei teadnudki, kus õppisid?»

Mõneks ajaks uue hüüdnime Kalamaja Ahistaja saanud mees oli seekord oma imiteerimisega korraks ära petnud nii ingliskeelse rahva kui ka sõbra. Samas oli ju tagantjärele mõeldes risk hävinguks suur: Kanadas räägitakse ju prantsuse keelt ka. Vedas, sest nad poleks grammigi aru saanud. Imiteerimist kui sellist oli hobi korras harjutatud ja katsetatud küll ja veel, aga keeleoskus piirdus sõnadega «pardoon» ja «mersii».

Tänapäeval on tänu internetile võimalik oma mälupilte kontrollida – kes oli see Kanada iluisutaja, kelle moodi oli too kaunitar? See polnudki kanadalanna, hoopis noor Katarina Witt oli see, kellesarnane oli vestluspartner – juuksed hoolikalt pea taha kokku pandud ja naeratus näol! Täpselt tema moodi. Ja muidugi need iluuisutaja jalad... Nende vastu ei saa miski, sest iluisutamine kui sportlik tegevus teeb lihtsalt naiste jalad ilusamaks ja see kehtib kõigi kohta. Vaadake iluuisutajaid ja saate aru, et osa neist on natuke kõhnavõitu, osa vormikamad, aga jalad on neil kõigil vastupandamatult kauniks vormitud.

Aga ega see ju viisakas pole: esimesel kohtumisel võhivõõra naise reit patsutada, olgu see nii paljas ja ilus kui tahes.

Tagasi üles