R, 2.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Vastsete emade töövõimalused on kahanenud

Merike Tamm
Vastsete emade töövõimalused on kahanenud
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Foto: SCANPIX

Ainult 17 protsenti Põhjamaa ettevõtetest kavatseb tänavu palgata vastseid emasid, selliste ettevõtete hulk vähenes mullusega võrreldes.

Värskeid emasid värvata soovivate ettevõtete hulk on eelmise aastaga võrreldes viiendiku võrra vähenenud - kui eelmisel aastal oli 44 protsenti ettevõtetest nõus värskeid emasid tööle võtma, siis 2011. aasta alguseks on see protsent langenud 36-ni, selgus töökohalahenduste pakkuja Reguse ülemaailmsest uuringust.

Üldiselt kavatseb 45 protsenti ettevõtetest tänavu oma personali täiendada.

Põhjamaades on see suund veelgi enam märgatav, sest 51 protsenti ettevõtetest plaanivad personalilisa, kuid kõigest 17 protsenti on andnud teada kavatsusest palgata vastseid emasid.

Aruandest selgub tööandjate hirm, et töötav ema on vähem kohusetundlik ja paindlik (37 protsenti), lahkub vahetult pärast koolituse läbimist teise lapse saamiseks (33 protsenti) või on aegunud oskustega (24 protsenti). Põhjamaades olevate ettevõtete juhid oli kõige rohkem mures selle pärast, et töötav ema võib uuesti jääda lapseootepuhkusele (32 protsenti), kuid vähem probleeme seostati aegunud oskustega (13 protsenti).

Peetakse lugu

Positiivne on see, et enamik ettevõtteid peavad tööle naasvatest emadest lugu, kusjuures 72 protsenti väidab, et osalist tööaega soovivate emade eiramine ettevõtete poolt tähendab millestki olulisest ilmajäämist.

Lisaks on 56 protsendi arvates töötavatel emadel pakkuda oskusi, mida on praegusel tööturul raske leida; 57 protsenti kinnitas, et nad hindavad kõrgelt emaduspuhkuselt naasvaid emasid, sest oma kogemuste ja oskuste juures ei nõua nad suurimat töötasu.

Põhjamaades on suurema töötasu mitteküsimine ülemaailmsest keskmisest väiksem (43 protsenti), mis viitab sellele, et töötavad emad seisavad paremini oma õiguste eest saada õiglaselt tasustatud.

«Nigela majandusliku olukorra tõttu pole eelarvamustega suhtumise esiletulemine üllatav, paljudel ettevõtetel on vanamoelised kahtlused ka tänapäevases töökeskkonnas,» kommenteeris tulemusi Reguse pressiesindaja Michael Barth.

Kuigi Põhjamaad on tuntud naiste kõrge tööhõive ja väikse palgalõhe poolest, ollakse mures, et töötavate emade perekohustused võivad takistada neil täielikku keskendumist tööle ja kõigele seonduvale.

«Töökeskkonna arenedes on edukamad sellised ettevõtted, kes suudavad need väärtused ühendada. Õnneks on juba paljudes ettevõtetes paindlik töökorraldus ja taiplikud firmajuhid leiavad, et nad saavad võimaldada peresõbralikku ja samas produktiivset töökeskkonda, kui lubavad töötamist vaba graafiku alusel või kodule lähemal. Kui mõistame, et töötavate emade vajadused pole ebaharilikud, ja seejuures laiendame need kõigile töötajatele, siis suurendame tööviljakust, vähendame üldkulutusi ja motiveerime personali,» lisas Barth.

Uuringu aluseks on 2010. aasta augusti ja septembri vältel üle 10 000 Reguse ülemaailmsesse kontaktide andmebaasi kuuluva äritöötaja küsitlus. Uuringu läbiviimist korraldas ja haldas sõltumatu organisatsioon MarketingUK.

Märksõnad
Tagasi üles