Aastaga nullist suurimaks disainipoeks – unistus, mis sai teoks

Terje Telling Foto: Erakogu

Kui Osta.ee alustas möödunud suvel Eesti Disaini lehe loomisega, oli eesmärk luua keskkond, kus oleks esindatud suurim hulk kodumaiseid disainereid. Aasta hiljem on sellega liitunud üle 130 disaineri, nii et esimene unistus on täitunud. 

Selle unistuse täitumise hind on lugematu hulk töötunde, peaga vastu seina jooksmist, veenmist ja planeerimist, pisut ka võidurõõmu ja ootuste ületamist. Terve aasta südamevalu ja pikki töötunde on peamiselt tundnud Terje Telling – naine, kes on selle ettevõtmise eestvedaja ning tagantutsitaja.

Ma ei küsi, kust tekkis mõte selline leht luua. Küsin hoopis, mis on sind selle loomise käigus kõige rohkem üllatanud? 

Inimesed. Need loojad, kes meie pisikesel disainiskeenel askeldavad. Usun, et olen selle lühikese aja jooksul suutnud paljudele noortele ja alles alustavatele disaineritele päris palju nõu anda ning vajadusel ka otsekohest kriitikat teha, mis tänulikult vastu võetakse. Ja ka vastupidi – leht saab paremaks minna ainult koostöös disaineritega.

Tiina Talumees suvine pikk kleit Foto: Osta.ee / Eesti Disain Foto: osta.ee

Praegu on tavaks igalt uue e-teenuse loojalt küsida, millist probleemi see lahendab. Millist probleemi lahendab Eesti Disaini leht?

Meie väikese rahvaarvu kohta on andekate disainerite kontsentratsioon väga suur ning uusi tegijaid tuleb aina peale. Samas paljudel neist pole veel oma e-poodi. Ka kohti, kus oma toodet inimestele kättesaadavaks teha, on vähe. Ükskõik, kas füüsilise või e-poe ülalpidamine on kallis ja sealt tulenevad ka toodetele krõbedad juurdehindlused, mis omakorda kerivad lõpphinna kõrgeks. Lisaks veel kogu asjaajamine, mis on loojate jaoks ikkagi lisakoormus, kõrvaltegevus.

Nii et tegelikult soovisime ära lahendada kaks probleemi – müüjate jaoks tüütu poepidamise ning ostjate jaoks tuua erinevad disainerid ühte kohta kokku.

Aga miks te lõite selle Osta.ee portaali külge, mitte täitsa uut ja täitsa eraldi? 

Osta.ee on külastatuim e-kaubamaja Eestis, mis võimaldab hoida kulutusi ühe ühiku kohta madalamal. Lisaks muidugi olemasolev kliendibaas – Osta.ee-d külastab igas kuus üle poole miljoni kasutaja. Ei kujuta väga ette, kuidas igal üksikul disaineril oleks võimalik omaette nokitsedes selliste numbriteni jõuda.

Teenu Pähkel puidust käekell Foto: Osta.ee / Eesti Disain Foto: osta.ee

Kas kõik, kes on oma kätega midagi loonud, saavad Eesti Disaini e-poe võimalusi kasutada?

Disaini ei ole lihtne defineerida ning mitte igaüks, kes on endale ja oma sõpradele ilusa salli heegeldanud, pääse veel Eesti Disaini lehele müüma. See ei tähenda sugugi, et tegemist oleks viletsa toote või andetu inimesega – pigem seda, et mõne aspektiga oma loomingu juures oleks tarvis veel vaeva näha.

Kui õmmeldakse valgele maikale lips või lisatakse paar värvilist kivikest, siis see ei liigitu automaatselt disaini alla. Samas ei mängi rolli see, milline diplom on disaineril ette näidata, vaid eelkõige on aluseks see, et toode oleks tugev, eristuv, omanäoline. Vähemtähtis pole ka bränding ja story, mis on ja peaks olema ühe toote ümber loodud. Kui sarnaseid tooteid on turul palju, siis on vaja seda «miskit»  ehk brändi loomist, millega saab eristada oma toote konkureerivatest.

Etteruttavalt võin öelda, et tegeleme ka nendele «pesa» ehk oma landing page’i loomisega, kes Eesti Disaini lehe alla ei liigitu. Ülesehitus ja põhikriteeriumid on samad, mis Eesti Disaini lehel – peab olema tugev toode, bränding ning kvaliteetsed toote- ja emotsioonifotod, küll aga on sihtgrupid, kellele leht suunatud on, erinevad.

Kas ühel hetkel on plaanis avada ka päris füüsiline pood?

Sellist plaani ei ole. Füüsilisi poode, mis Eesti disaini hingeelu eest hoolt kannavad, on piisavalt ning see ei ole ka meie mängumaa. Me ei pea neid konkurentideks, pigem vastupidi – meil on väga hea meel, et need olemas on ja aitavad Eesti disainiskeenel püsida ja kasvada. Meie keskendume oma tugevustele ning selleks on kindlasti e-kaubandus.

Loomulikult on mõlemal vormil oma eeliseid. Füüsilises poes saab kaupa oma silmaga näha ja katsuda, e-poes on jälle palju rohkem asju korraga ees ja leitavad. Osta saab kodust lahkumata ning keskkond on saadaval igal ajal ja igas kohas, kus on internet. Samuti on väljaspool Tallinna füüsilisi poode üsna vähe ning inimesed, kes kaugemal elavad, ei hakka tõenäoliselt sadu kilomeetreid sõitma, et disainipoodi vaatama tulla, kas neile seal miskit silma jääb.

Ka võimalikest muredest saab üle – postiteenused muutuvad üha paremaks ning kui peakski juhtuma, et tellitud toode ootustele ei vasta, siis saab selle ju vastavalt seadusele tagastada.

Miks üks disainer peaks liituma Eesti Disaini poega, mitte hakkama oma e-poodi ehitama?

Eeskätt on meie eeliseks olemasolev ja töötav Osta.ee e-poe lahendus, mis on lihtne, turvaline, kiire ning mugav valmis keskkond. Meie poega on liitunud nii neid, kellel on oma e-pood juba olemas, kui ka neid, kes pole tahtnud oma aega ja raha sellele kulutada.

Neile, kellel on ka oma pood olemas, on meie leht eeskätt võimalus oma tooted suurematele massidele nähtavamaks teha, sest Osta.ee keskkonnast käib päeva jooksul läbi umbes 60 000 – 80 000 inimest. Samuti on meie lehel müümine disainerile suhteliselt soodne, sest komisjonitasu makstakse ainult müüdud esemetelt ning meie ise toetame vastavalt võimalusele ja kokkulepetele ka turundustegevusega.

Bold Tuesday Maailmakaart «List of Countries» Foto: Osta.ee / Eesti Disain Foto: osta.ee

Tundub nagu disainiparadiis. Seetõttu tahaks küsida, et kus on konks? Mis on suurimad murekohad?

Eestis koolitatakse väga andekaid disainereid, kuid ei anta kaasa oskusi, kuidas oma toodangut/disaini turundada ja müüa. See peaks õppekavas sees olema. Sama oluline, kui on oskus teha ilusaid asju/tooteid, on tähtis, et need asjad päeva lõpuks ka maha müüakse. Ja kuigi on ka vastupidiseid näiteid, siis paljudel puhkudel on just see peamine takistus.

Teine murekoht, mis on küll märksa praktilisem, aga ka sedavõrd üllatavam, on tootefotod, mis sageli on heal juhul keskpärasel tasemel. Head tootefotod on e-poes aga hädavajalikud. Lisaks on vaja emotsioonipilte, sisustustoodete puhul interjööripilte. Ostja ehk lõpptarbija tahab midagi, millega või kellega samastuda. Toode võib olla väga hea, kuid kui tootest tehtud foto ei kõneta, siis müüki ei toimu. Võrdluseks võib tuua selle, et ka «päris» maailmas on olemas nii outlet’id kui brändikauplused, kusjuures viimastes on kõik peensusteni paika sätitud – selge see, et ühes neist on võimalik samade toodete eest kõrgemat hinda küsida – veebis kehtib täpselt sama loogika!

Lõpuks ka üks konkreetne küsimus – mis on aastaga teie poes kõige müüdum toode?

Sellist ühte aasta läbi kandnud müügihitti on keeruline esile tuua. Ühel kuul müüb üks toode väga hästi, järgmisel kuul jälle teine. Hetkel on väga populaarsed näiteks Anneli Tammiku ehted, Emma Leppermanni kotid, Kuma Design ehted ja peokotid ning koerteomanike vaieldamatu suur lemmik on Nufnuf. Need on nüüd need, kes esimesena pähe turgatavad.