Et õppetunnid oleksid tõesti tõhusad, oleks arukas olla tänulik iseäranis neile inimestele, kelle vaadete või käitumisega on meil keeruline leppida. Sageli on nendeks lähedased – vanemad, abikaasa, kallim, lapsed – ehk inimesed, kellega peame iga päev kõrvuti elama, kellest meil pole pääsu. Need on inimesed, kes «juhul, kui sa nad uksest sisse lased, lähevad otse su keldrisse, kus sa hoiad sellist kraami, mida sa parema meelega näha ei tahaks, võtavad sealt ühe asja, toovad üles sinu ette ja küsivad: «Kas see on sinu oma?»» toob vaimuka võrdluse meditatsiooniõpetaja Pema Chödron. Oh, nad näitavad näpuga just sellele, mille oleme kõige sügavamale enda sisse ära peitnud, millesse oleme lootusetult takerdunud! Suhted lähedastega puudutavad meid kõige sügavamalt, kuna lähedased ja nende arvamus on meile rahuloluks ja isiklikuks õnneks väga-väga olulised. Me ei saa neile lihtsalt selga pöörata ja ära kõndida. Meil tuleb kohale jääda, ausalt endasse vaadata ning hea suhte hoidmiseks lõpuks ometi vastutus võtta ja oma harjumuspäraseid mõtteid ja reageeringuid muuta. See annab ju põhjust neile inimestele tänulik olla?
Sotsiaalpsühholoog David G. Myers on uurinud õnne juba viisteist aastat. Myers soovitab: «Pea tänupäevikut! Need, kes võtavad iga päev aega mõtisklemiseks kõige hea üle oma elus (hea tervis, sõbrad, perekond, vabadus, haridus, ümbritsev loodus), kogevad kõrgenenud heaolu.» Kirjuta igal õhtul üles näiteks viis asja, mille eest sa tänulik oled. Need võivad olla päeva jooksul juhtunud sündmused või sinu enda poolt kordasaadetud toredad teod, suhted või sõnad, mis on sulle rõõmu valmistanud. Täida oma tänupäevikut pühendunult ja kohusetundlikult!