«Selliste asjade puhul vaadake ikka teineteist, mitte ärge vahtige internetist, kuidas teised seda teevad!»

Foto: Vida Press

Tüdruk oli jäänud oma pere suurde majja üksi, sest vanemad läksid just reisile. Mari oli juba noor naine, mis tüdruk enam… ja tal oli juba ammune plaan kutsuda külla oma kutt Jaan, kirjutab lugeja Franz K.

Tal oli selge visioon ka, ta tahtis saada seda kõike korraga: romantikat, armastust, puudutusi nii väljast, kui ka seest, sest esimene kord oli olnud väga närviline, kiire ja pigem ebaõnnestunud. Ja nüüd oli terve maja tema päralt ja tahtis kõik oma peakesesse tekitatud ideed ja unelmad teostada. Ei, tal polnud midagi koledat plaanis, kui tema mõtteid loeksime, siis paistaks sealt «tavalist traditsioonilist erutavat seksi», ta nägi vaimusilmas end nautimas nii pehmel vaibal, sohval, kui ka köögilaual. Veelkord: ei midagi koledat, perversset ega ebainimlikku.

Mari oli ikkagi naine ja kõik läks nii nagu ta oli plaaninud: oli küünlavalgus, oli muusika, olid tasased mõnuohked, olid mõnuootuseähkimised, olid lausa karjuma ajavad valusa tipuga mõnulained, kus oli nii tore oma silmi pööritada, keha väänutada ja vaadata vastava pilguga.

Keset seda ihumõnumöllu astus täiesti mõistusevastaselt ootamatult tuppa isa! Mari ja Jaan köögilaual häälekalt seksimas! Aga isa lendas ju hommikul lennukiga ära?! Mida papa täpselt mõtles, igatahes tormas ta noorte juurde ja hakkas silmadega mööda tuba närviliselt midagi otsima. Siis ta karjus: «Kus see on?!»

Noored olid küll ehmatusest üle saanud ja enda ühte pooleli jätnud ning midagi paljaste ihude peale leidnud, aga aru ei saanud nad midagi.

«Kus kaamera on?!» jätkas isa otsimist ja nõudis vastust.

«Mis kaamera? Meil ei ole mingit kaamerat..., on ju Jaan?» jätkas Mari.

«Muidugi pole, kui keegi teine pole seda kuhugi salaja pannud,» vastas kogeledes Jaan.

Isa, kes oli endast väljas, sai siiski aru, et mingit kaamerat pole ja ta tahtis juba käratada:

«Aga miks te siis kepite nagu pornostaarid, sedasi demonstratiivselt, nagu teid filmitaks?!»

Ta ei öelnud midagi, sest esimene ahastus läks üle ja ta hakkas asjale pihta saama. Kiirelt võttis ta kapist mahaunustatud asjad ja juba oligi minekul ukse peal, kus ta siiski ringi pööras ja midagi ikka seletuseks-lõpetuseks ütles, sest noored olid ehmatanud-hämmingus: ta pidi ju üldse reisil olema ja mis kaamerat ta otsis? Midagi ei saa aru!

«Selliste asjade puhul vaadake ikka teineteist, mitte ärge vahtige internetist, kuidas teised seda teevad,» ütles ta lõpetuseks ja lahkus ning jättis poolpaljad noored teadmatusse, sest nad ju ei saanud päris hästi aru. Nad tegid ju kõik nii nagu tehakse, kõik ju teevad nii… internetis.

Isal oli eriliselt vastik tunne hinges, sest selle asemel, et Jaan uksest välja lüüa, hakkas tema mingit peent seksuoloogiateooriat ajama, et ei ole vaja sedasi nõmedalt poosetada, demonstreerida, ähkida kaamerasse, mida pole. Ja sellest mitte sõnagi, et ei ole ilus keset päeva sedasi köögilaual seksida, ja eriti mitteilus on sedasi vahele jääda!

«Oh, kurat küll!» ohkas mees, sest talle hakkas ikka alles nüüd kohale jõudma, kui piinlik see kõik oli. Pealegi võis just tütar Mari sedasi kaotada süütuse ja tema satub peale. Jube piinlik ikka! Ja miks pidi ta just nüüd – esimest korda elus tähtsa reisi eel – vajalikud dokumendid maha unustama?

Kas ta on üldse normaalne hea isa? Äkki oleks pidanud hoopis minema hiilima ja noored oleks saanud segamatult tegutseda, tühja need dokumendid ja see reis. Aga ta oli nii kindel, et nad teevad lollust, filmivad oma seksi, see võib sattuda valedesse kätesse ja see võib ära rikkuda terve elu. Üleüldse võib internett elu ära rikkuda, sest seal on kõik ja korraga ja liiga palju ning õige ja vale, hea ja halva, tarkuse ja rumaluse eristamine on elukogemuseta võimatu. Ehk tegi ta ikka õigesti?