/nginx/o/2010/04/13/347805t1hf043.jpg)
Naistearst Eva-Kaisa Zupping ütles ajakirja Üks veebruari/märtsinumbris avaldatud intervjuus, et et kuigi suurem osa ülitillukestest enneaegsetest lastest sureb või ei jää terveks, ei tohi kunagi kaotada lootust.
Naistearst: ka enneaegsest lapsest võib saada Einstein
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Võib-olla tuleb sellest ülitillukesest lapsest Einstein või lihtsalt tubli inimene,» märkis ta.
Samas tõi ta välja fakti, et alla 500-grammistest jääb ellu vaid 14 protsenti, 750-grammistest juba 85 protsenti.
Zupping rääkis, et alla 22-nädalane laps on välja arenemata ning kuni 24. nädalani on kopsude, südame, närvisüsteemi areng väga algeline. «Sealt tuleb üksikuid imelapsi, kes jäävad ellu ja saavad hästi hakkama.» Pärast 26. nädalat on aga tema sõnul juba suuremad lootused, et tuleb tervise ja mõistuse poolest terve inimene.
2006. aastal tehtud EPI-cure uuring alates 1995. aastast alla 26. nädalal sündinute kohta näitas, et kahel kolmandikul kuni 11 aasta vanustest väga enneaegselt sündinuist oli nii õppimis- kui ka käitumisraskusi. Sellest kahest kolmandikust vajas 13 protsenti erikooli.
«Tõenäosus, et nii väikesena sündinud lasltel on hilisemas elus probleeme, on päris suur ja nad on rohkem ohustatud autismist, kroonilistest kopsuhaigustest, pimedaks või kurdiks jäämisest - ka hapnikuravil on oma komplikatsioonid. Suurel osal lastest on neuroloogilised ärajäämanähud,» selgitas arst.
«Aga kahjuks ei saa me kunagi kindlalt öelda, et 23. nädalal sündinust saab kindlasti puudega inimene, sest me ei tea seda,» märkis arst.