Lapse suvevarustuses olgu prillid, päikese­kreem ja mütsike

Foto: Vida Press

Enne, kui oma põnnid veepiirile liivalosse ehitama lubad, kreemita neid hoolikalt päikesekaitsekreemiga – lastel on nende õrna naha tõttu päikesepõletus eriti kerge tulema.

Üldiselt peavad nahaarstid otsest päevitamist lausa kahjulikuks, kuid lühiajaline ja kaitstult päikese käes viibimine nahale veel kahju ei tekita. Seda enam, et päikesekiirgus on oluline D-vitamiini sünteesimise seisukohast ja päikesevalgus turgutab ka meie immuunsüsteemi.

UVA-kiirgus levib päeva jooksul suhteliselt ühtlasel tasemel ja läbib ka osoonikihti. See toimib naharakkude DNA-le kaudselt kahjustavalt ning soodustab naha vananemist. Seevastu UVB-kiirgusel on otseselt naharakkude DNA-d kahjustav toime. Tema toime tekitab enam päikesepõletusi, soodustab neevuste ehk rahvakeeli sünnimärkide teket ja kartsinogeneesi (protsess, mille tulemusena normaalne rakk muutub kasvajarakuks – toim). Kahjulik on juba ühekordne päikese üledoos.

Ohupiirkonnad sünnimärkide tekke osas on need kohad, mis suvel palju päikest saavad ehk jalad ja selg. Tohtrite soovitus on, et kui kehal on palju sünnimärke, siis ei tohiks katmata päikese käes olla kauem kui 5–10 minutit.

«Mida madalam on melaniinisisaldus nahas, seda väiksem on naha loomulik kaitsevõime,» selgitab BENU kosmeetikakonsultant Kristi Mehine. «Tavaline heledanahaline Eesti inimene peab ilma kaitseta päikese käes vastu umbes 10 minutit ja siit edasi võib saada juba päikesepõletuse. Sellepärast peaks heledanahaline inimene kasutama päikese­kreemi, mille kaitsefaktor on 40–50. Sageli on laste nahk veelgi õrnem kui täiskasvanutel. Samas ei kaitse ükski kreem 100-protsendiliselt nahavähi eest ning kõige targem oleks keskpäevast päikese käes viibimist vältida.»

Kreemita iga 2 tunni tagant

Kui laps viibib riieteta päikese käes, siis soovitab Mehine kindlasti kasutada päikesekreemi ja valida just suure kaitsefaktoriga toode. Eriti suur on päikesepõletuse oht lapsel, kes mängib mere ääres veepiiril – päike kõrvetab ülevalt ja veelt peegelduvad päikesekiired omakorda alt üles. «Kui kasutada 40–50 faktoriga kreemi, siis iga 2 tunni tagant tuleks kindlasti last kreemitada ning ega ennastki ei maksa unustada. Ka pärast ujumist tuleb kreemi lisada,» ütleb Mehine. «Ei maksa karta seda, et nii kõrge päikesekaitsefaktorit kandes üldse mingit jumet ei tule – tuleb ikka, aga järk-järgult. Seevastu sügisel kaob nõnda saavutatud päevitus ka aeglasemalt, sest nahk on olnud kaitstud.»

Muidugi võib kasutada ka väiksema kaitsefaktoriga kreeme, kuid siis tuleb teada, et mida väiksem kaitsefaktor kreemil on, seda vähem on ajaliselt ohutu päikese käes viibida. Näiteks kui 50 SPF kreem lubab ohutult päikese käes viibida kuni 8 tundi, siis 10 SPF kreemi kaitse kestab vaid tunni. «Täiendav kreemitamine ei lisa ka väiksema faktoriga kreemile nö lisavõimsust, sellepärast väikeste laste puhul soovitan kindlasti võtta tugevama kreemi,» ütleb Mehine.

Pärast päikese käes viibimist võiks nahka niisutada spetsiaalse päevitusjärgse kreemiga, mida saab samuti küsida apteegist.

Igal aastal uus kreem

Tasub ka teada, et päikese­kaitse­tooted aeguvad üldjuhul ühe aastaga ehk et kuigi sul võib eelmisest suvest olla veel pool pudelit head kreemi alles, siis tõenäoliselt on selle mõju kadunud ning peaksid muretsema uue toote.

Lisaks päikese­kaitse­kreemile peaks lapse suvevarustusse kindlasti kuuluma ka päikeseprillid, sest silmadki vajavad kaitset, ning mütsike. Unustada ei tohiks ka rohket veetarbimist. On aga ilm tõeliselt troopiline, võiks kõige kuumemal kesk­päevasel ajal kella 11–15 vahel hoopiski varjus püsida ning minna randa hoopis õhtupoolikul.

Artikkel ilmus esmakordselt BENU ajakirjas Ilu ja Tervis.