Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

TTÜ doktoritöö: viljatusravimid võivad põhjustada nii vähkkasvajaid kui ka viljatust ennast

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Foto: Vida Press

Tänapäeva praktikas leidub viljatusravi kliinikutes alati patsiente, kellele siirdatakse korduvalt kvaliteetseid embrüoid, aga soovitud rasedust ei teki.

Üks põhjustest, miks need patsiendid ei rasestu, peitub selles, et emaka limaskest ei ole vastuvõtlik embrüo kinnitumisele. Et kinnitumist soodustada, kasutatakse streoidhormoone. Hiljuti kaitses TTÜ geenitehnoloogia instituudis doktoritööd Karin Rosenstein, kes leidis, et rasestumisel võivad karuteene teha just need samad steroidhormoonid, mida kasutatakse eesmärgiga rasestumist soodustada, vahendab Emmede Klubi.

Emaka limaskest on võimeline embrüot omaks võtma väga lühikesel ajaperioodil (nn «implantatsiooni aken», pikkusega 2-4 päeva). Fertiilses eas naiste emaka limaskestas toimuvad embrüo omaks võtmiseks igal kuul olulised koemuutused, mida kontrollivad naissuguhormoonid – östradiool ja progesteroon.

Olulisel kohal emaka limaskesta ettevalmistamisel külmutatud embrüote siirdamiseks viljatusravis on steroidhormoonide kasutamine. Doktoritöös läbi viidud uurimiste tulemusena ilmnes, et steroidhormoonid ühest küljest küll soodustavad kunstlikku viljastamist, kuid teisest küljest mängivad suurt rolli naise viljatuse põhjusena.

Doktoritöös uuriti emaka limaskesta geenide aktiivsust viljatutel patsientidel, kelle kehavälise viljastamise protseduurid olid eelnevalt ebaõnnestunud. Vastavalt uuringutulemustele ei ole nende naiste puhul soovitav eksogeensete steroidhormoonide kasutamine emaka limaskesta ettevalmistusel külmutatud embrüote siirdamiseks.

Lisaks mängivad steroidhormoonid rolli hormoonsõltuvate kasvajate tekkes. Samuti leiti, et rinnavähi ravis kasutatav tamoksifeen suurendab paraku oluliselt emaka limaskesta kasvajate riski. Seega ühe kasvaja ravi võib põhjustada teise kasvaja teket. 

Tagasi üles