Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Kosmosereis võib kahjustada loodet

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Marina Lohk
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Kui lennureis ei avalda rasedatele naistele ja loodetele tõsist kahjulikku mõju, siis kosmoselendude puhul ei pruugi see nii olla.

Teadlased avastasid, et mikrogravitatsiooni tingimustes kasvatatud sebrakalade embrüotel tekkisid arengu käigus koljudefektid, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator NewScientisti.

Kanadas asuva Halifaxi ülikooli arengubioloogi Tamara Franz-Odendaali sõnul ei ole need muudatused organismi tervise jaoks esialgu veel probleemiks.

Ta kahtlustab, et hälbed on põhjustatud muudatustest neuraalharja rakkudes, millest sõltub kolju kõhre ja luu areng. Järgnevatel põlvkondadel võivad need mõjud aga võimenduda, mis ei ole heaks endeks järjest kasvavale hulgale mehitatud kosmoselendudele ja arendatavale kosmoseturismile.

Kosmoses esineva kaaluta oleku matkimiseks asetasid teadlased sebrakala viljastatud marjaterad bioreaktorisse, mis tekitab tsentrifuugimise teel mikrogravitatsiooniga keskkonna.
Tsentrifuugimisega alustati 10 kuni 14 tundi pärast viljastamist, mis on kolju neuraalharja rakkude arengus määrav staadium, ning lõpetati 12 kuni 96 tundi hiljem.

Kui kalad olid koorunud, tooniti pooltel kaladel kolju kõhr siniseks. Seejärel võrreldi neid kaladega, mis ei olnud embrüotena mikrogravitatsiooni tingimustes kasvanud, ning avastati erinevused lõpusekaarte osas.

Veendumaks, kas need muudatused ka täiskasvanuikka kanduvad, tooniti mitu kuud hiljem teine pool katsealuste kalade rühmast. Selgus, et ka täiskasvanud kaladel esines hälbeid.

2002. aastal leidis teadlane Stephen Moorman samuti mikrogravitatsiooni tingimustes kasvanud sebrakalade marjaterade juures hälbeid.  Tookord alustati marjaterade tsentrifuugimisega bioreaktoris 30 tundi pärast viljastamist.

Moorman leidis, et koorunud kaladel olid välja arenenud puudulikud vestibulaarsüsteemid, mis on vastutavad tasakaalu hoidmise eest. Kalad surid juba kahe nädala pärast.

Teadlased kasutavad bioreaktoreid kunstlike kosmosetingimuste loomiseks, sest ligipääs kosmosemissioonidele on piiratud.

Bioreaktorite kasutamine kosmosega sarnaste tingimuste loomiseks tekitab samas ka vaidlusi.
NASA abistava ettevõtte Dynamac Corporationi teadlase Kenneth Souza sõnul matkivad bioreaktorid kosmoses tegelikult eksisteerivaid tingimusi halvasti. Ta toob näiteks, et 1995. aastal kosmoses aretatud riisikaladel hälbeid ei esinenud.

Selge tundub olevat see, et kosmoselennud paljunemisele siiski mõju avaldavad.
USAs asuva Kansase ülikooli bioloog Joseph Tash uuris eelmisel aastal 16 emast hiirt, kes NASA missiooniga STS-131 kosmoses käisid.

Ta leidis, et hiirtel tekkisid probleemid munasarjade juures ning vähenes östrogeeni tase. Nende paljunemist võimaldavad süsteemid olid piltlikult öeldes välja lülitatud.

Tagasi üles