Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Kas evolutsioon suudab seletada lesbisid? (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Dagmar Lamp
Copy
Foto: Vida Press

Poppkultuur ütleb meile, et on mitu erinevat tüüpi geisid. On lahedad ja toredad geid, on kuumad tüdrukud, kes omavahel suudlevad ja siis on see veider, natuke hirmutavat tüüpi gei – kaks meest omavahel suudlemas. Kui tüdrukud omavahel seksivad, on see erutav. Kui mehed seda teevad, on see tobe ja veider.

Põhjuseks on muidugi «keskmine vaataja», kellele televisioon ja filmitööstus meeldida püüab, kirjutab The Date Report. Aga ajad muutuvad ja sellega koos muutub ka see, mida me ekraanidel näeme – aina enam peegeldab ekraanireaalsus tõelist reaalsust. Kuid ühe asjaga on siiski ka filmitööstus täppi pannud: mis puutub seksikaid seiklusi sama sugupoolega, siis uuringud näitavad, et tüdrukud on tõesti vabameelsemad.

Suurbritannia evolutsiooniteoreetikutel on selle kohta oma arvamus. Viimane selleteemaline uurimus näitas, et end heteroseksuaalina identifitseerivatest naistest suisa iga neljas on siiski teise naisega midagi seksuaalset kogenud. Dr Satoshi Kanazawa teoretiseerib, et selle põhjuseks on vanemad kultuurid, kus meestel oli mitu naist – siis toimis naistevaheline seks sageli probleemide leevendajana ja pingete lahendajana. Samuti parandas seks üleüldist harmooniat ja tugevdas perekonda.

«Selle asemel, et olla hetero või gei, võivad naised tunda tõmmet pigem selle inimese suunas, kes on parasjagu nende partner,» selgitab dr Kanazawa. «Samuti mõjutab naise eelistusi nende reproduktiivtsükkel ning teised asjaolud.»

Sama võib tegelikult kehtida ka meeste kohta, kuid nad ei kipu seda sotsiaalsete stigmade tõttu tunnistama. Aga ajaga saab aina selgemaks, et seksuaalsus – nagu ka soorollid ja sotsiaalne sugu üldisemalt – on dünaamiline, kompleksne ja mitmesugune.

Tagasi üles