Kolm levinud müüti laste vajaduste kohta

Foto: SCANPIX

Et laps areneks terveks täiskasvanuks, on esmatähtis tema ootustele vastu tulla. Paraku ei saa laps viimastest ise rääkida, mistõttu leidub laste arengu kohta palju valeinformatsiooni.
 

Nõustaja Kimberly Key nimetas enamlevinud müüdid laste ootuste (vajaduste) kohta ning millele tuleks lapse eest hoolitsemisel tegelikult tähelepanu pöörata, kirjutas psychologytoday.com.

Müüt 1. Mida noorem on laps, seda vähem mäletab ta traumat või stressi.

Tegelikult on vastupidi - mida noorem laps, seda sügavamalt stress ja trauma teda mõjutavad. Esiteks pole laps täielikult välja arenenud ja ei suuda valuga toime tulla. Stress või trauma, mida on kogetud enne rääkima õppimist, võib püsida kogu elu ning jätta inimesele tunde, mida ei osata seletada.

Lapsed on kõige haavatavamad esimesel eluaastal, mil arenevad nende aju ja hormoonid. Lihtne näide: kui väikelaps kogeb stressi ja ema pole tema lohutamiseks ja rahustamiseks läheduses, eraldub kortisoolitulv – stressihormoon -, mille tagajärjel areneb beebil välja vähem kortisooli retseptoreid. Viimasel juhul ei tule inimene hiljem igapäevase stressiga toime, kuna liigsel kortisoolil pole kuhugi kaduda.

Ootus: beebid vajavad esimese aasta jooksul, et esmane hooldaja nende stressi jälgiks. Imikud sõltuvad ema lohutavast puudutusest, et neil saaksid areneda terved hormoonid ja kohanemisvõime stressiga. Ka väikesed lapsed vajavad välist stressikaitset - nad on pidevas arenemises ning jõuavad enesekontrollini kolme aastaga.

Müüt 2. Lapsed on paindlikud.

Lapsed ei saa paindlikud olla, kui neil pole seda oskust. Hea kasvatus aitab neil antud oskust arendada. Paindlikuse õpetamine on sama, mis mehele kala püüdmise õpetamine: anna mehele kala ja ta sööb ühe päeva. Õpeta meest kala püüdma ning ta ei tunne enam kunagi nälga.

Lastele ei saa öelda, mida nad mõtlevad, tunnevad või peaksid tegema. Kui seda teed, õpivad nad sind kuulama, kuid ei õpi kunagi ära tundma omi mõtteid ning probleeme iseseisvalt lahendama. Selle asemel kuula neid. Küsi, kuidas nad end tunnevad, mida mõtlevad ja arvavad, et peaksid tegema. Ole lastele nõustaja eest ning suudad kindlasti aidata neil paindlikkust arendada.

Ootus: paku lapsele tingimusteta armastust ja täielikku tähelepanu, et aidata neil eneseteadlikkust ja probleemilahendusoskust kasvatada, mis viib paindlikkuseni.

Müüt 3. Kõik, mida laps vajab, on armastus.

Armastus on ilmselt üks ebamäärasemaid sõnu. Ühele tähendab see üht ja teisele teist. Kuid olenemata armastuse eri definitsioonidest, on lapse puhul põhiline talle vajalikus koguses tähelepanu pöörata.

Lapsed – nagu kõik suhted – vajavad avatud ja toetavat lähenemist. See tähendab, et võetakse aega kuulata, hoolida, tähelepanu pöörata ja märgata tema tundeid, soove ja vajadusi. Kui selleks on kallistus ja vestlus, siis vanem kuulab ja pakub neid. Kui laps soovib vaikuses koos joonistada ja vanematel tuleb oodata, kuni ta enda tunnetest räägib, siis on viimased kannatlikud ja austavad lapse valikut.

Kui laps on endast väljas ja nutab, tunneb vanem tema ebamugavatele tunnetele kaasa ega vabasta end sõnadega nagu «kõik saab korda» või «lõpeta tite mängimine». Lapsevanem ei mõista hukka ega käitu enesekeskselt.

Ootus: võimalda lastele tingimusteta positiivset suhtumist ja austa nende tundeid, mõtteid ja vajadusi.