«Kallis võõras: kas sa arvad, et sul on õigus minu last distsiplineerida?!»

Foto: Vida Press

Austraalia emmeblogija Karen Alperti postitus on netimaailma kihama löönud. Ta kirjutas oma blogis avameelse kirja võõrale lapsevanemale, kes hiljaaegu mänguväljakul tema last distsiplineeris.

«Okei, kas ma sain õigesti aru,» alustab Karen oma postitust. «Nii et täna proovis su tütar esimest korda ronimisredelit? Okei, saan aru. Ja minu poeg ronis sealsamas? Paistab lihtne. Aga kuna sinu põnn alles õppis, läks tal kaua aega ja vahepeal hakkas ta kartma ja ta jäi keskel pidama, nii et minu pojal ei olnud muud võimalust, kui temast mööda trügida, nii et ta maha kukkus ja nagu mingi õrnuke nutma hakkas? Hmm, olgu.»

Karen tunnistab, et oleks pidanud olema seal, kui asi aset leidis, kuid ta oli parasjagu mänguväljaku teises otsas lohutamas oma poja nutvat sõpra. «Niisiis, ei, ma ei olnud seal, aga kas see annab sulle õiguse minu last distsiplineerida. Kas see annab sulle õiguse temaga karmilt rääkida ja paluda tal trügimine lõpetada? Kas see annab sulle õiguse käituda nagu inimene, kes on vastutav, kuigi tegemist on MINU lapsega?»

«Ee, jah. JAH, SEE ANNAB SULLE SELLE ÕIGUSE!» põrutab Karen. «Mul ei olnud täna selleks võimalust, aga aitäh sulle, võõras!»

Karen selgitab, et kuigi ta ei ole ehk alati lähistel, siis on ka võõra lapsevanema õigus ja isegi kohus tema halvasti käituvat last korrale kutsuda. «Ma ei ütle, et sul on õigus tema peale karjuda või teda mingilgi moel füüsiliselt puudutada, aga ära kõhkle, kui on vaja talle öelda, et ta lõpetaks nõmetsemise,» ütleb Karen. «Sest kuigi sa ei ole tema lapsevanem, oled sina siiski täiskasvanu. Mis tähendab, et sa oled targem kui tema. Nagu öeldakse – läheb tarvis tervet küla. Mul on kahju, et ma ei olnud parasjagu seal, et oma tööd teha, aga ma siiralt tänan, et aitasid mul seda teha.»

Mis teie arvate, kas võõrastel täiskasvanutel peaks olema õigus vajadusel teie last distsiplineerida? Või ei tohiks võõrad mitte mingil tingimusel sekkuda? Andke meile teada!